Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 5 artiklit
kesi1 kesi g kee (
kie,
ki̬i̬) p kett R eP(p keed Var, g kede Kod MMg)
V; n, g, p kesi Hää;
kesi pl kesid Vai Vil, g kese Se Lut;
kesü San; n, g kee Jäm,
kii Vil väliskest, nahk a. sag pl viljatera kest, sõkal (hrl odral ja kaeral) `otrakesi `leiba `anneda - - `siale VNg;
`iired tegid `vilja lesemest,
`laastavad kesist Jõh;
`kerge kut kee kot́t;
oma tuuligul `tangu `tehti,
jähid keed `sisse,
sai pohe`moldis uhjudud,
tuul viis keed ära Jäm;
kis neid nisu jahusid ühe kora `söölus – nee joosedati ketega `katki;
mis sa ketest sööd – `akvad `kurku `kinni (öeld halbade tangude kohta) Khk;
viljal oma kesi ika `ümber Muh;
odrad said sõelajahuks `tehtud - - sõela jahul oli tihe sõel,
mis kõik keed `väĺla võt́tis Rid;
kliid oo rukkil ja nisul,
odradel oo keed Var;
rukileib oo jo ketega,
keed olid sees Aud;
rukkil ei ole nii paksud kied kui testel `viljadel;
panen kesi sigadelle süöma `piale Amb;
kui kie viirud on jahu pial,
siis on koid sies Iis;
kee puru on se kaera jahu;
nisu terad `tehti vaest märjast `enne javatamist,
siis ei lähnud kett püili `ulka;
kaera keed on paksud;
sõelad võtavad [jahvatamisel] kett `väĺja,
aga kui paĺlalt kivide vahel õerud,
siis jäävad keed jahude `sisse Trm;
ku tambiti [uhmris] `õtru pekseti ketess `puhtass. pekseti keded maha;
keded koŕjati kuĺbiga ärä [supi pealt]; tambiti [uhmris otri] kuńni kedele läksid (keed lahti tulid); kama javatatse ketegä,
kruavitasse ärä küll;
`kiisli jahu jäeb ketegä Kod;
keed pannasse `loomadelle,
suĺbi `piale Lai;
tangu keed Pil ||
kerge, väikese tuumaga viljatera, kõlu(d) tühjad keed,
mis `alla tuule lähäb,
kus iibikest sees ei ole Juu;
`rehte peksad,
siss jäävad alakad üle,
niid on kiid Vil ||
fig Kesi lööb `perses pilli (näljasest) VNg;
Mis ta koa uhkustab,
enesel kesi lööb perses pilli;
sügise ikke suured saamad,
kebade keed magusad Mär;
sügise on suured söögid,
kevade on keed magusad Lai b. ussi (mahajäetud) kest, nahk –
V uśs lätt ki̬i̬ seest `vällä Urv;
sivvu kesi Vas;
huśsi kesi,
tuu tulõ `maahha sääne kui tuṕp päält;
huśsi kesi om suuŕ ruuh́ seto naisil Se;
siu kesi,
mia heit är keväjä maha,
tuu um ruuh Lut c. (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk Kui töńn täis,
sis keśü laḱka tönni pääle,
rasu sisse San;
lappõrasval om kesi `ümbreʔ. inne tsagimallõ `pandmist `kiśti kesi `ümbrelt ärʔ;
Ku˽kesi `ümbre˽`pańti [rasvapätsile] sõ̭ss es lähä˽vahatsõs,
`saisõ illus;
Ku `haigõllõ `käele `ko·mbre·śsi tet́ti,
sõ̭ss `pańti rasva kesi `ümbreʔ,
villadsõ rätiga˽köüdeti kińniʔ Urv;
aŕst ülnüʔ et mehel mao kesigi um `kat́skiʔ,
kuiss tu̬u̬ siss `ello saa jäiäʔ Vas; [rasv võetakse ära] `paĺlass kesi jääss `perrä. tõmmatass rasv ki̬i̬ päält maha Krl;
rasva kesi Vas;
naha kesi Se Vrd kese2,
kest1,
kesu
kesi2 kesi = kess, heinamärss obose kesi Ris
kesi4 kesi pooleli `mitmede majad `jäivad kesi ehitusele Vai Vrd kese1