Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
ket ket Khk Hls(ket́) kes
1. int-pron (otseses küsimuses küsilause algul) ket see tuleb; ket see maha tullu om Hls
2. (vormilt jaatavas, sisult eitavas lauses) ket seda leiu `palka pailu annab; sεεl suur soo, ket selle pölluks teeb; ket see linnu laulust aru saab; `lillesid on `setme sugussi, ket neid tunneb Khk; ei ole mammat kodun kah, ket́ siss käe `kinni köit Hls
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) ket nönda aru saamata inimene on, see‿p möista jutust ega midagid Khk; ei tää ket see olli nüüd Hls