Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 6 artiklit
kibu1 kibu Jõe Pil Võn/-
o/
Ote; n, g kibu R Vll Hi spor L(-
o LNg),
Ha Jä ViK Iis Trm KJn Hls Puh TMr; n, g kipu Mus Rid Mar/-
o/;
kibu g keo (
kio,
kiu)
VNg Lüg Jõh/-
o/
Mär Vig Var PäLo Khn/
kjõ-/
Rap Juu JMd Ann Tür Pai Sim TaPõ Plt KJn Vil TMr;
kibo g kivo Vai puunõu, väike kapp Oda sie kibu ja `viska `löülü Kuu;
`piimä `riistad õlivad kiud,
`miska `piimä `lauvale `tuodi;
vie kibu Lüg;
kivoga `ennevanast `juodi,
olut ja `kalja Vai;
ni pisine kibu,
mikega viseda souna kividele,
teine vits all uure pεεl,
teine üleval ja oligi `valmis Emm;
Pane lapse piim kibu sisse Rei;
`ańdis `kiuga vett Mär;
kibudega panid laua `peäle,
perele süiä;
egä keol,
kapal kaant põlnd,
sel oli kõrb Vig;
anna `pisse kiu sest `juua Var;
taari kibud Mih;
`kalla vesi `keosse Tõs;
kio seest `joodi õlut,
ja laua pial `pańdi `piima rüübata PJg;
mul o veke tuobine kibu Ris;
Kapaga `toodi `jooki lauale,
a kibust `joodi Kei;
veke laps `rüüpas kibust JõeK;
kiod olid laste tarvitada,
`tehti pudi JMd;
tuabised,
pualetõisesed,
nied olid kibud,
kolmetuabised õlid kapad Kad;
`kioga tõśsid vett padass veeke kibu õli;
kibude sidess süädeti `vaśkid ja juadeti;
kibu kesk merd =
naba Kod;
vanast lüpsime lehmad kippu,
kio `sisse Pal;
saanas olivad ni̬i̬d samma nõud,
kiod ja kapad Äks;
`keoga `viidi õlut laua `piale Lai;
kibu on toobine või poolene KJn;
Sauna keol on vits ära tullud Vil;
Joose ja vii suure `kamrest ruvipengi päält kibu sanna lava pääle Hls;
liivaga `õõrusi tolle lavva ärä ja nuʔ keod ja länikud kõik läbi TMr Vrd kibene,
kipp1 || väike kaanega võipütt – Võn
kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu)
Jaa Pöi Muh; n, g kib|
u V(-
o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm;
joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa;
Kiitsakale kibu,
varesele valu,
musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi;
mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh ||
ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma,
jo siis vöib `juua,
jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan;
Ütte `viisi kibu hanna all,
ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv;
oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har;
Ma ańni kipu takast,
sõss lät́s minemä Rõu;
küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp ||
elevus ühe päva teevad suurd kibu,
et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2,
kõbu3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah;
tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kibu4 kibu Pha; pl kibud Ksi1. a. pabul, kribal öuna kibud Pha b. väike tükk, raas nisukesed järele jäänud sü̬ü̬ kibud on liimukad Ksi Vrd kibe22. väga, liiga kuivaga jääb [kartul] kibu`väikseks Pha
kibu5 kibu Tõs; pl kibude Trv kibuvits Seal praegu veel need kibud alles Tõs;
ni̬i̬ om kibude Trv Vrd kibun1,
kibus2,
kibusk
kibu6 kibu ega kõbu (ühtki häält) ei ole kuulda Krk Vrd kippu