[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiil1 kiil eP(kiiĺ Trm), g kiili (g kiilu Mih Tõs Tor), `kiili R(n `kiili Vai)
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1

kiil2 kiil (kiiĺ hv) /`kiili Vai/ g kiilu üld, kiiĺu KJn, kiilo Mar Ris Se, kiili ?Käi Rei ?Mär JMd JJn VMr VJg I, kiila Krl Har, `kiili R(`kiilu Hlj Jõh)
1. kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a. (puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki Vai; `Kiiludega löhub selle [puu] ää küll Pöi; Äi ma `ilma kiilita seda pakku `katki saa Rei; Sedä `rońti `talbõga `lõhki ei aa, piäväd raudkiilud olõma Khn; kui iad kiilid olid, siis sai ikka not́tidest jägu JJn; kivi lõhutse kiiluge, si̬i̬ om rauast; Aja ku kiilu kivi sissi (teenijast, keda peab väga sundima) Pst; `olli kolm vai neli `kiilu, kui pu̬u̬ld `palki `lahki `aeti, muidu oless toeme `järgi ärä murdnu Ran; `kiilaga `aetass nigu `puutki `lahki Se b. (esemete, nende osade või liitekohtade ühendamiseks või tihendamiseks) `kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes; `sukse `pengi kiil; mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga; `kiilidega `aetasse [põrandalauad] `lihti Lüg; vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtses Jõh; ma pani `sönna pisisse kiilu vahele, niid taa oo `jälle viśs Khk; pisike oo kiil ja suur puu `lõhkumise jaus oo talv Kse; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; kiilud lüiakse vahele, et `äśti `kińni seesaks Kos; vikati kiil läks lahti; `kiil on lüsi ja vitsa vahel VJg; adra kiil; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni; [käsikivi] kiili lü̬ü̬d lähemälle, siis kivi õli `kõrgel, siis sae keremält Kod; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks; [harkadra] Peräpaku ja raudpuu vahel `lü̬ü̬di kiil - - ku ader päräst `lahtises kueus, `lü̬ü̬di `kiilu kõvemas Vil; teĺle ei seisä muidu kogusin ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; sina pistä oma nuḱk nurga vahele ja ki̬i̬ĺ kiiluss `kõrva (öeld teiste jutu vahele segajale) Krk; [vikati] terä `panti, et ta äste maad ligi lõegass, tu̬u̬ `säeti kiiluga Ran; ku jalasse om `amban ja kiiluga `kinni `lü̬ü̬du, siss na jäävä `pisti `saisma Nõo; ürsil olli suur truĺl, raamistik maan, `kiilega kokku `lü̬ü̬dü Kam; kui kirves ei olõ kõva sõ̭ss lüüväss kiil `sisse; härg`hü̬ü̬li kiil Har || `kiiliga toppita vorokad `seinä varade vahele Lüg || kiilukujuline raud leivanõu kaapimiseks – Hää || hum peenis taal om tubli kiil; tä laśk `hindäle kiilo `persehe aiaʔ Se; kiilu andma palju kulutama nüid o leväl nõnda `kiilu ant, et üit́s nutik vi̬i̬l [järel]; kate kardulte vahe aig, muutku anna leväl `kiilu Krk
2. puunagi, varn odeti `vartad `kiili `otsast VNg; kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie Lüg; pane kuub ki̬i̬li `õtsa ja vü̬ü̬rätt `sinna `piäle Kod || vai lauda seinas lehma lõa sidumiseks pane `kiili ülemälle - - kui kiil on madalal, lehm võib jalaga `kütkmesse `assu Kod
3. a. kolmnurkne vahetükk, siil; kiilukujuline kaunistus sukkale tehasse taha sukka `kiilud ehk `viklid Jõh; see piisike kiiluga särk oli Aud; `kiildega `ruosidega sukad (Jüri naise rahvarõivastel) Jür; tõene tõeselpu̬u̬l [suka] `kanda one kiilid; kanna kiil lapi kõrval Kod; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai; aga maa `kondsa kokku ei võeta, t‿om laǵa ja `kootass siss kiilu sinna kõrvale Nõo; olliʔ iks kiiluʔ lajol `kaskil, et siiluʔ `häste vahele tulõvaʔ Kan; `rõiva kiilokõnõ vaja `vaihhõlõ `pandaʔ Se || [talumaa] kiilu `viisi läb `sisse `mõisa `mõtsa nigu sia säĺg Trv b. õhuke tükk, kild ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiilu Nõo; Aidast tõi [sõira] ja `lõiksi laua pääle ilusa˽ kiilaʔ Har; `sahvte - - võit `ki̬i̬täʔ `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔ Räp Vrd kiilak(as)1
4. muid tähendusi a. valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Päävä kiiluss paõstab üks lobi Khn b. luõdõst võtab kiilu `alla, akkab seletämä (taevas hakkab selginema) Khn Vrd kiilus2

kiil3 kiil g kiilu S L Ris Trm Ran, g kiili Pöi Rei Rid Tor, `kiili Kuu VNg Vai
1. a. paadi või laeva põhjas olev pikitugi, emapuu Kuus `jalga vett `kiilu ala (sooviti laevamehele) Kuu; laiva kiil; kiilu `külge aketesse `kaari panema Khk; tääv on kiilu `külges Pha; Lasimi naa‿t kiil punane (kiirest laevasõidust) Emm; Üsä madal, kiil `riibab juba `põhja; Puadi raudtald ojab `kiilu kulumise iest Khn; paadil kiil all, kitsas pohi Ris; `vennel on kiil Trm b. laeva kiilu alla kinnitatud õhem pruss, looskiil kiilud lüiatse pärast Mus; Lustkootrid kandvad palju purju, nendel aa suured tinast kiilud all Emm; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema kaitseks Hää; kiilu võtma laeva külili panema, et pääseks põhja parandama ja puhastama võtamõ laõva `kiilu; Aliide akkas `lekmä, `võt́sid `Pärnüs `kiilu Khn
2. tüürilaud `vennele tetti kaśt `siśse - - piśteti lai laud läbi - - paar kolm `jalga põhjast `allapoole, toda kutsuti kiil, siss es ole nõna`lauda vaea Ran

kiil4 kiil g `kiili Lüg Vai, kiili Trm, kiilu (kiilo) Khk Pöi Rei spor L, Juu Kos Krk Plv Se hoop, löök (liitsõna põhisõnana levinud laiemalt) küll miä tahan `siule moned `kiilid `anda `vasta `korvi Vai; Aga andsin talle nisukse kiilu mööda pead, mis kulus Vän Vrd kiilakas2

kiil5 kiil (kiiĺ) g kiili Khk VJg I, kiilu Kam, kiilo Plv(n kiila) sõnnikutalgutel viimasena põllult lõunale või õhtule tulev sõnnikuvedaja kes vi̬i̬mäsess jäe `õhta ku vi̬i̬mäss `ku̬u̬rmad väljäle `viätse, si̬i̬ jäe ki̬i̬liss Kod; see jäi kiilist; teised `karjusid et kiiĺ ja kiiĺ Lai; `keegi ei kannatand seda sita kiili nime Plt; taa jäi sita kiiloss; tiä peläśs tu̬u̬d kiilo nimme Plv Vrd kiilass, kõõla(ss)

kiil6 kiil Lut, g kiili Jõh IisR Kod, kiilo Se kapsanuuter kapuss `närtsimä akab, siis one si̬i̬ kiil nõnnagu jõmak all; ku issotad ja lääktäd mitu `kõrda, siis akavad ki̬i̬lid `kasma; kiilid leid `alla kualikile Kod Vrd kila2

kiil7 kiiĺ Käi, g kiili TMr, kiiĺ Võn noataoline terariist pirru kiil TMr Vrd kiin2, kiim4

kiila1 → kiil5

kiila2 kiila Vas Se mäng, milles puust või räbalatest muna kepi või jalaga lüües auku püütakse ajada; mängus kasutatav muna kiilat `lü̬ü̬di, ma‿lõ ka ess löönü Vas; kiila `lü̬ü̬minõ oĺl inäbüisi kaŕuśsil; kiila tsopp Se Vrd kila1, kõõla

kiilu1 kiilu VJg Sim; `kiilu VNg vilets lamp, tattnina ku akkasima lugema, siis `pandi lamp polema, `muidu oli `kiiluga `ühte `puhku VNg; pane `kiilusse eli VJg; lamp oli pisike, nagu kiilu põles Sim Vrd kiiluk, kiilusti

kiilu2 kiilu Muh, `kiilo Phl kit́s kiilu `karja rhvl Muh Vrd kilu4