kiil5 kiil (kiiĺ) g kiiliKhkVJgI, kiiluKam, kiiloPlv(n kiila) sõnnikutalgutel viimasena põllult lõunale või õhtule tulev sõnnikuvedaja kes vi̬i̬mäsess jäe `õhta ku vi̬i̬mäss `ku̬u̬rmad väljäle `viätse, si̬i̬ jäe ki̬i̬liss Kod; see jäi kiilist; teised `karjusid et kiiĺ ja kiiĺ Lai; `keegi ei kannatand seda sita kiili nimePlt; taa jäi sita kiiloss; tiä peläśs tu̬u̬d kiilo nimme PlvVrdkiilass, kõõla(ss)