Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kiilama1 `kiilama RId Ans,
kiilata Koe Plt M(-
me;
`kiilämä Trv) hiilgama, läikima, sätendama näe vesi `kiila VNg;
mädä puu `kiilab;
`Paljass pia,
`täitsa `kiilab,
`karvaudent ei õle pääs Lüg;
ei teä midä‿s se `kiila,
kas `niula maas Vai;
Vaada,
mes sääl ees `kiilab Ans;
jää on nii libe et `kiilab Koe;
uńdi silmad `kiilasid peas Plt;
vesi `kiilab `vastu `päevä Hls;
obese tubli ninda et `läükleve ku `kiilave;
rõõvass `kiilajess är kulunu;
eĺk ku õbe,
`kiilass ku kuld;
`kiilave ku juudi muna Krk Vrd kilama2,
kiildama,
kiiluma3
kiilama2 `kiilama Noa,
kiilata Tõs1. kilama, karjuma jooseb `mööda `metsa,
`kiilab ja karjub Noa2. möirgama ärg `kiilab;
lehm `kiilab koa vahest Tõs Vrd kilama1,
kiiluma2
kiilama3 `kiilama,
kiilata Khk SaId külmast kirvendama sörmed `kiilavad Khk;
nii külm,
tuled tuba `sooja,
kääd ning jalad `kiilavad Pha;
Käisi `paljakäsi puid `toomas,
nüid käed akkasid `kiilama Pöi Vrd kiilatama2
kiilama4 `kiilama,
kiilata,
`kiilada Khk Kaa Vll Var Tõs;
`keilama Lei piiluma; kõõrdi vaatama, põrnitsema ma `kiilasi säält ukse pau vahelt;
Üks silm vahib `taeva,
teine `tasku – see `ongid `kiilamine Khk;
Teine `tahtas `akna vahelt tuba `kiilada;
Ää sa kiila sääl läbi vetmeaugu üht Kaa;
ärg `kiilab,
`vaatab `vilta Var;
mis kurjad ärjad oo,
need `kiilavad Tõs Vrd kiiluma3
kiilama5 da-inf kiila|
ta,
-da kiilu vahele ajama vaj‿ar kiilata kirvõśs;
ma ar kiiĺssi joʔ,
mul om är kiilat Se Vrd kiiluma1