Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kiiluma1 `kiiluma (ma) kiilu(
n)
eP,
`kiilun Kuu IisR Vai;
`kiilma (ma) kiilu Ran Ote Plv Rõu;
`kiilme Hls Krk1. kiilu vahele lööma; (kiiludega) tihendama lagi kiiludaste,
parand ko Jäm;
mine kiilu tuuligu `aardam `kinni Khk;
pügalpakk on õnalaga puu,
kelle vahele [töödeldav] puu `kinni kiilutakse Pöi;
Ukse tendrid said tugevasti kinni kiilut Emm;
`kiilus `kirve varre `otsa `kinni Mär;
`paĺkest lage `kiilusin,
aeasin paĺgid üksteese ligi Tor; [sängi] külle laua `otsas oli kiil,
kiiluti `kinni Nis;
vändal on kiilud sees,
kellega `kińni kiilutakse - -
et ta öhö`tassa käib Juu;
ma pea vi̬i̬l raasik kuhja varrast `kiilme Krk;
ma lää `vällä vikatit `kiilma Ote;
ma kiilo ratta õgvass Plv;
põrmad kokko `kiiluʔ vaja Se ||
üles kaaluma, kergitama `laeva üles `kiiluma (kui on liivale kinni jooksnud) Rei2. kiilu abil lõhestama Selle paku peab `luhki `kiiluma Jäm3. õõnsusi, pragusid jne täitma; toppima `samblid kiilutasse `palkide vahele Khk;
Lasnaga kaevati auk ning [tuuliku] sammas `aeti `püsti `sisse ning kividega kiiluti `ömbe`rinki kövast `kinni Pöi;
kiilutse kivide vahed `kinni lubja ja kivi tükidega Tõs;
kibi `kildusi kiilutakse [müürikivide] vahele Nis ||
kinni jääma `kaigepääld `seilid maha,
et enamb `laeva `rohkemb kivije vahele ei `kiilu Kuu;
`Kerves `kiilus puupakku `kinni IisR ||
fig vahele trügima Las ma `kiilun ka `seie vahele IisR;
mis sa kiilud ennast vahele,
kui kitsas on Var;
`keegi `kiilus `sisse,
vägise kiiluks `kuśkille `sisse Ris Vrd kiilama5,
kiilima2,
kiilutama1
kiiluma2 `kiiluma, (ma) `kiilun Kuu, (ma) kiilun spor eP kiljuma; kilkama Suur valu otta `kiiluma Kuu;
Lapsed kiilusid oues Jäm;
inimesed panevad `naerma ja `kiiluma Muh;
vad tüdrikud ja poisid segamisi - -
mudku `kiilvad ja karivad `peale Mar;
kõrvad juba lukkus so `kiilumisest Juu;
naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn;
`aige kohe `kiilus valu käes Koe;
tüdrukud kiiluvad KJn Vrd kiilama2,
kiilguma,
kiiruma
kiiluma3 `
kiiluma (ta) kiilub Jäm Ans Pha Muh Emm Käi Tõs Ris ViK I Plt,
`kiilub Hlj VNg Lüg Jõh IisR1. kumama, nõrgalt paistma; hõõguma; hingitsema, vaevaliselt põlema tuli `kiilub `metsas Hlj;
nääd tuli viel `kiilu `pliitas VNg;
päiv on juo menemäs,
terä vähäkese `kiilub Lüg;
Tael võttas tuld ja akkas `kiiluma IisR;
lamp ei taha põleda,
kiilub nigu tońdi silm VMr;
tähäd `kiilusid `taevas VJg;
`vaata kas süed kiiluvad viel või ei Sim;
sial näisse üks tuli `kiiluma,
lähme `voatama Trm;
ühe kõrra Tõrma kabelis tuli `kiilunud Pal;
pääv kiilub läbi `okste Lai2. hiilgama, läikima a. (silmadest) silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub Lüg;
silmad kiiluvad `aigel inimesel Iis;
uńdi silmad öö aeal kiiluvad Trm;
kaśs lähäb `nurka pimedas,
silmad kiiluvad Plt b. [umballikal] pialt `vuata ilus mua,
`keskel aga veḱene nagu silm,
kus vesi kiilub Kad Vrd kiilama1,
kiiruma13. piiluma; silmi pilutades teraselt vaatama se `kiilub `silmaga VNg;
Ei maga,
`silmad `kiiluvad tekki`serva alt Jõh;
Kiilu natuse ukse vahelt Jäm;
ta `kiilub sεεlt nurga tagand;
Lapsed käist lukioukust kiilumas Emm;
mis sa tulid `siia `kiiluma Rak;
`kiilujad silmad,
terava `vaatusega silmad Sim;
`niskesed äbokad kiilojad silmäd paessavad `ripsmite vahelt Kod ||
täna oomiku koit kiilub (päike läheb kohe pilve taha), täna pole ead `ilma `loota Pha Vrd kiilama4,
kiilutama3