kiiluma1 `kiiluma (ma) kiilu(n) eP, `kiilunKuuIisRVai; `kiilma (ma) kiiluRanOtePlvRõu; `kiilmeHlsKrk 1.kiilu vahele lööma; (kiiludega) tihendama lagi kiiludaste, parand koJäm; mine kiilu tuuligu `aardam `kinniKhk; pügalpakk on õnalaga puu, kelle vahele [töödeldav] puu `kinni kiilutaksePöi; Ukse tendrid said tugevasti kinni kiilutEmm; `kiilus `kirve varre `otsa `kinniMär; `paĺkest lage `kiilusin, aeasin paĺgid üksteese ligiTor; [sängi] külle laua `otsas oli kiil, kiiluti `kinni Nis; vändal on kiilud sees, kellega `kińni kiilutakse - - et ta öhö`tassa käibJuu; ma pea vi̬i̬l raasik kuhja varrast `kiilmeKrk; ma lää `vällä vikatit `kiilmaOte; ma kiilo ratta õgvassPlv; põrmad kokko `kiiluʔ vajaSe || üles kaaluma, kergitama `laeva üles `kiiluma (kui on liivale kinni jooksnud) Rei 2.kiilu abil lõhestama Selle paku peab `luhki `kiilumaJäm 3.õõnsusi, pragusid jne täitma; toppima `samblid kiilutasse `palkide vaheleKhk; Lasnaga kaevati auk ning [tuuliku] sammas `aeti `püsti `sisse ning kividega kiiluti `ömbe`rinki kövast `kinniPöi; kiilutse kivide vahed `kinni lubja ja kivi tükidegaTõs; kibi `kildusi kiilutakse [müürikivide] vahele Nis || kinni jääma `kaigepääld `seilid maha, et enamb `laeva `rohkemb kivije vahele ei `kiiluKuu; `Kerves `kiilus puupakku `kinniIisR || figvahele trügima Las ma `kiilun ka `seie vaheleIisR; mis sa kiilud ennast vahele, kui kitsas onVar; `keegi `kiilus `sisse, vägise kiiluks `kuśkille `sisseRis Vrdkiilama5, kiilima2, kiilutama1