kiim1 kiim g kiimaKhkMuhTõsHääKosJMdKoeKodMMg, `kiimaVNgJõh,kiimuPltRäpsugutung, iharus; iha, himu `nuorel inimesel on `kiimadVNg; üks kiim on tal alati peel, kodu‿p seisa piretkidKhk; mis kiim sool `seĺgas `olli et sa `sõnna läksidMuh; Ajab oma `kiima väĺläl Hää; loomadel on kiimaaegKos; kui lehm õt́sib `puĺli`üeĺdi: tal on `kange kiim selle järeleMMg || rutt, kiirus tulin suure kiimuga, ruttu, ruttuPlt; sul ommineke kiim, annaʔ minnäʔ kohe taht; om kiim minekegaRäpVrdkiimahuss