[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kiim1 kiim g kiima Khk Muh Tõs Hää Kos JMd Koe Kod MMg, `kiima VNg Jõh, kiimu Plt Räp sugutung, iharus; iha, himu `nuorel inimesel on `kiimad VNg; üks kiim on tal alati peel, kodu‿p seisa piretkid Khk; mis kiim sool `seĺgas `olli et sa `sõnna läksid Muh; Ajab oma `kiima väĺläl Hää; loomadel on kiimaaeg Kos; kui lehm õt́sib `puĺli `üeĺdi: tal on `kange kiim selle järele MMg || rutt, kiirus tulin suure kiimuga, ruttu, ruttu Plt; sul om mineke kiim, annaʔ minnäʔ kohe taht; om kiim minekega Räp Vrd kiimahuss

kiim2 kiimudega mutt abar – Aud Vrd kima1, kimm4, kimu

kiim3 kiiḿ g kiimi, kiimu Hls Krk, kiimi Har kiin; kiinijooks Lehmäl om kiimijoosu aig, `raske karjan olla Hls; kiimil om siivä, aga ta tüküss `lehmil kusimi manu, obestel om ännä all; Küll om paĺlu `kiiḿe; suve aig iki kiimu aig, ku kiimu ja parmu väĺlän om Krk; kiimi, kiimu jooksma kiini jooksma Lehmä jooseve `kiimu Hls; `pääle jaagap̀äävä om sii kiimi `juuskmine Krk Vrd kiil1

kiim4 kiim g `kiimi R/-e Lüg/, kiimi ViK I kiin2 `kiimiga `raiuti `oksi puu `küljest Hlj; `jäätand maa või jää `raiuta `kiimega, sie võttab üväst `lahti Lüg; `kiimiga jämedi puid ei saa, `pieni puid saab `raiuda Jõh; kiimiga raiutakse agu ja lüiakse pienemaid `pulke pliidi alla `katki Kad; `kiskusivad kiimiga `piergu Iis; ei `kervega ole nii ia [hagu] teha kui kiimiga Trm || kiim õli nagu pu̬u̬l viil`meistrid. `eśte raiud `kervegä, siis kiimigä võtad siledäss [küna] põhja Kod Vrd kiil7, kiin2

kiim5 kiim g kiimu tuhkpeenike tolm `tolmu ja `kiimu um alasi kõ̭igin paigun Rõu

-kiimu → Ls konnakiimu