kiips1 kiips g kiipsuEmmVigKseHanPäJür(g kiipsi) JMdTrmTrvKrkSan, `kiipsuVNgLüg 1.kriips, kitsas triip või soon noort kuud üks `väike kiips Vig; Tõnu `tõmmas enne küinega kiipsu, siis `tõmmas veel kaks `kiipsu (p)liiatsiga Han; ennevanaste olid tekkidel kiipsud sehes Mih; tõmmatase riipsu lauaga `kiipsusi Tor; puu pääle kiips tõmmadud Saa || (tüdruku suguelunditest) Ära akka `poiste nähes `pissile, `näävad sinu `kiipsuLüg 2.vana kulunud asi luud kut kiips, mis sa sehantse kiipsuga tuba pühid Emm; mõlemad vikatid on ära kulunud, paĺlalt kaks `kiipsu veel. kiipsudega `niita ei saa, jätavad eina kasuma Saa; Kuust ka paillas kiips järgi jäänd Jür; ei selle vana kiipsuga pühi kedagi JMd; nua tera nagu kiips Trm; luvva, vikati, väitse kiips Trv; suvel lastass `kiipsege, vana kulunu kiipsu (hobuserauad) all KrkVrdkiipsakas