[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiire1 kiire g `kiire Krj Pha Pöi Muh Emm Phl L Juu Jür JMd Koe Kad VJg Kod Lai Plt; n, g `kiire R Jäm Ans Khk Vll Rei Ris Amb JJn Koe VMr Kad Sim Iis Plt; n, g kiire Tor Hää Trm; keere Kaa
1. nobe, kärmas `kiire inimene Jäm; Jalgratas oo kiire joosuga Tor; `kiire joksuga jõgi Kad; kiire käik VJg; õle `ästi `kiire Iis; `kiire käiguga obune Plt Vrd kiirekas, kiires3
2. rutuline, pakiline mul on `kangest `kiire tüö VNg; `kiire käsk tuli Lüg; `kiire aeg on, äi vöi tegemata jätta Ans; ta ruttas, töö o kiire Lih; `kiirel töö ajal Tõs; asi on kiire, peab ruttu ära toimendama Hää; selle aśjaga on kaniste kiire lugu Juu; töö on `kiire, põle `aega `minna külasse Koe; on palju `kiireid `asjasid toimitata Iis; kiirel korral kiiresti sõit́ õege `kiirel kõrral siit mü̬ü̬dä Kod || äge `undamise valu - - kui ta kiiret kibedad valu ei tee Lai Vrd kiireline, kiirene
3. rutt ise ime `kiiret täis, ruttas Jõe; Ega jumal ole `kiiret luond, jumal on `iired luond Kuu; tie senele `kiiret taga et usina `jõudases Lüg; Peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures IisR; tamal oli `kiire taga Vai; Aga sool pole nönda kiiret, ma kuśsuta lapse magama Pöi; ega jumal pole kiiret loon mitte, aga `kässib `kärme olla Muh; mool on üsna kiire Emm; On nii kiire et pole aega silmagi sügada PJg; uśs tegi kiiret, et minema suaks Juu; mul ei ole kuhugi `kiire Amb; tieb kiiret takka JMd; kui aga `ästi kiire on, siis piab tõttama kas ing `välja Kad; minul on `kiire Iis; mul ei õle nõnna kiiret Kod; kiires ähmis, rutus ja kui [vihma] iil tuli `piale, ole `kiires ja `kiires siel pial Jõe; kiire pärast kiiruga sield `ähmigä `kiire peräst neid `asju kogu `korja˛ess oli unestand `aida `vottime Kuu Vrd kiir2