Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kiirguma1 `kiirguma (ma) kiiru(
n)
S Kir/-
o-/
Lih Kse Han Var Tõs kiljuma, kilkama a. (inimestest) Peedu ele `ööldi selle `kohta,
kes `kiirgudes `rääkis Jäm;
ma `kiirgusi:
oh jumal,
nüid panevad elud pölema Khk;
tüdrugud müravad ning `kiirguvad Krj;
ta `kohkub vöi on ta `aiget saand,
et ta kiirub Pha;
mees kiirub kut täkk,
kui tüdrukid nääb Vll;
mis sa kiirud nõnna Muh;
Naised aa kerged kiirguma Emm;
Mis `kiirgumine see on,
ole vaid Rei;
Laine `kiirgude kõige vaĺlemini kui kiigub Han;
laps `valju tuas `kiirgus Var b. (loomade häälitsusest) obused `kiirguvad teine teise `vastu üle aja Khk;
kuuled kui kana `kiirgus,
`kulli nägi Kär;
Suured sugutäkud olid,
mis `kiirgusid ja `karjusid kui `välja `toodi Pöi;
kana kiirub nõnna et,
kipub `auduma Muh;
kui ta (mära) võerast `aisu kus `tundis,
siss kukkus kohe `kiirguma Var ||
`oues on täna nii külm,
et lumi üsna kiirub ree all Rei Vrd kiilguma,
kiirgama2,
kiiruma2
kiirguma2 `kiirguma Rei Phl külmast kirvendama kääd `kiirguvad külma pärast, nagu nöölssed oleks sees olevad Rei; kεεd ösna `kiirguvad, siis peab lomega `hööruma Phl || Se pörudas mo `ändro`konti nii kangesti, et `ändrokondi otsa seest `kiirgus ermus sant valu läbi Rei
kiirguma3 `kiirguma särama akkab `kiirguma,
klaas asi või,
`päikse käes Var Vrd kiirgama1,
kiiruma1