[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

kiirguma1 `kiirguma (ma) kiiru(n) S Kir/-o-/ Lih Kse Han Var Tõs kiljuma, kilkama a. (inimestest) Peedu ele `ööldi selle `kohta, kes `kiirgudes `rääkis Jäm; ma `kiirgusi: oh jumal, nüid panevad elud pölema Khk; tüdrugud müravad ning `kiirguvad Krj; ta `kohkub vöi on ta `aiget saand, et ta kiirub Pha; mees kiirub kut täkk, kui tüdrukid nääb Vll; mis sa kiirud nõnna Muh; Naised aa kerged kiirguma Emm; Mis `kiirgumine see on, ole vaid Rei; Laine `kiirgude kõige vaĺlemini kui kiigub Han; laps `valju tuas `kiirgus Var b. (loomade häälitsusest) obused `kiirguvad teine teise `vastu üle aja Khk; kuuled kui kana `kiirgus, `kulli nägi Kär; Suured sugutäkud olid, mis `kiirgusid ja `karjusid kui `välja `toodi Pöi; kana kiirub nõnna et, kipub `auduma Muh; kui ta (mära) võerast `aisu kus `tundis, siss kukkus kohe `kiirguma Var || `oues on täna nii külm, et lumi üsna kiirub ree all Rei
Vrd kiilguma, kiirgama2, kiiruma2