kiitsakas1 kiitsa|kas g -kaSa(g -gaJäm; -gas g -ga KhkMus, kitsakasPöi) MuhL(kitsa- Rid, kiitsäkäsVig[-kas] VarTõs) RisJuu; kiitsakMus g -ga Emm(-gu) Reiharakas Süsimust, lumi`valge, madalam kut regi ja körgem kut kerk = kiitsak Mus; Kui kiitsakid `talve maja lisi tuleb, siis läheb `varsti sulaks Kaa; Oja (hoia) kanapoegi, kiitsakas juba omiku vara kädistab sii riŋŋi Pha; Selle elu (maja) on tehtud kut kiitsaka pesaVll; Mõne `kangest jutuka inimese `kohta `öötakse: kädiseb just nagu kiitsakas; just kui va kiitsakas vötab pärisest kätt kätt kättPöi; kiitsakas toob maksu `käsku, tahetse raha `soajaMuh; Kiitsagatel aa mihist pitkad ännavirakad tagaEmm; kiitsakas karjob `õues, `varssi tuleb külalene; Kui siga tapetakse on kiitskas kohe jaolMar; Suu oo kuiv nagu kiitsaka tiiv Han; kiitsakas oo `õues, ei tia, mis `käsku see nüid toob Tõs; kuule kiitsakas kädistab Juu || (valuvõtmise sõnu) kiitsagale kibu, varesele valu, undile `umbuvalu, mustalinnule muud `aigused Jäm; kiitsakale kibeda, arakale `aigust, varesele valu, mustalinnule muud `aigused KseVrdkiits2