kilkama1 `kilkama kilgata u hvSL(kelke-Mar) KPõIPltKJnPuhNõoSe, -m(-e) HlsKrk, pr (ta) kiĺkLei; `kilka|ma -da R(-maieLüg) 1.heledalt (lühidalt) häälitsema, kisama, naerma `poissid-`tütrigud `kilkavad `kiigal Kuu; mõni `räägib `ninda `piene `kilkamise `äälega Lüg; Naereti ja `kilgeti siis sääl `reietuas `valgeni Jõh; küll siis oli `röömu ja `kilkamest nönna et (jõuluõlgedes möllates) Noa; tedrekud `kilkabad, `naerad vaĺluste; poiss naerab `tassa, poiss ei `kilka Mih; tüdrukud `kilkavad ka kui `kääga katsud Juu; lapsed `kilkavad `õhtal, vist `ommen tuleb `vihma Pal; latse piller`kaari piav, mängiv, joosev ja `kilkav Krk; Maʔ kilksi killõt, nii õt helü tulõ õs inämp vällä Se 2.klähvima, haukuma küla koerad `kilkavad Kse; koerad `kilkavad jänese järele Juu; koerad `aavad vist jänest taga, kuule `kilkavad sial Trm; tiĺluke koer `kilkab aga Kod; Mis ta `kilkap, vällän kedägi ei oole Krk; peni kiĺk, d́ennen `aetass Lei || haugutama, sõimama mes sa `kelkad mo kallal Mar; las ta `kilkab `peale, ega sest midagid põle, las ta plärab `peale HagVrdkilgutama2 3.hooplema Ärä sa `aeva `kilka `toiste `hulgass; figMes sa `kilkad `kinda sies, tule `seisa `mieste ies Kuu; Tule meeste ette, mis sa kinda sees kilkad Jür