Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kima1 kima SJn M abara suuresilmaline võrgulina kimast mineved kala läbi ja siss mässive endid peenikse võrgu `sissi `kińni Pst Vrd kiim2,
kimm4,
kimu2
kima2 kima Khk Kaa Pöi Muh kiirus, rutt Obu `kargas `söukse kimaga, et pole pidada `jöudand Kaa; Üks läks `paergus siit küla vahelt `söukse kimaga, rattad ösna üppasid `järges; Äi tea mis kima sellel taga on, `söukse joosuga tuleb Pöi
kimar kimar g -a Sa Muh hv Krl(pl -õʔ)
1. a kähar, säbrus see oli - - sest kimarast talle nahast `tehtud,
se üĺl Jäm;
`lamba vill,
mis äi ole piinike ning kimar,
oo `karme;
kimarad `juused Mus;
Kimarast villast saab `pehmed `kindad;
Pisike tüdruk oo seikse kimara peega Kaa;
Sõllel obusel änd koa kimar;
Kimart lammast on tüütis niita Pöi ||
nee (väikesed viletsad herned) oo muidu ühed kirsussed,
nii kimarad et Muh Vrd kibar2. s volt, krooge prontsi kimarõʔ omma suurõʔ Krl Vrd kimarus3. s mis se `riide kimar põle [päti lapiks] kedagid;
see liha kimara kord `aetse [parkimisel] maha Muh