kiratamakiratamaKuuKad, kiŕatamma (kirätämä) Rõu; (ta) kirättässHar, ipf (ta) kiŕät́Vas(korraks) häält tegema a.kääksatama kui ükskord piĺl kiratas, siis õlin kohe kihkevelKadb.kirema kikass oĺl kirätänüʔ, ku õ̭ks tõnõ kiräti, tõnõ jäl˽`kiŕge `vastaHar; meil ka inne üt́s kana kiŕati, ei˽t́ää˽midäss tu̬u̬ tähendässRõu; kikass tu̬u̬ oĺl tu̬u̬ kell, kuʔ jo˽tõist kõrd kiŕät́, siss tuĺl üless tullaʔVasVrdkirähtämä1