Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
kiratsema2 kiratse|ma Lüg Nõo Kam, -me Pst Hls käratsema, karjuma; tõrelema, riidlema Elasivad üheskuos, muud ei tehned ku ühä`tõisega kiratsesivad Lüg; laits kiratseb või röögib, mis sa kiratsed Pst; mis sa sääl kiratset, kui sa vakka ei ole; küll timä sääl vi̬i̬l kiratsess, nigu pahandass vai tülitsass Kam