Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 3 artiklit
*kirjama1 tud-part kirjatud Pöi Kei Tür,
kirjat Mih,
kiŕätü Se mustriga kaunistama; tikkima Nüüd akatakse jälle suri kirjatud korjudega istmid tegema Pöi;
ei ole kirjat `kindaid `ilmaski teind mette Mih;
Vanad kerstud olid ilusti ää kirjatud,
kõik `väĺla lõigatud ja põletud `roose täis Kei; [kann] nua otsaga kõik sedasi kirjatud,
`niuksed kirjad olid `jälle `risti ja `rästi sial pial Tür;
mõ̭nõl omma põllõ˽kiŕätü Se Vrd kirjeldämä,
kirjutama
*kirjama2 (ta) `kiŕjäss Se1. lõõmama, sädemeid pilduma tuli `kirjäss,
ni palass et `kiŕjäss õ̭nnõ – heit vaehtõ pääl ja vaehtõbäl jääss alabolõ Se Vrd kirgama1,
kirglema2. vahutama, mullitama `värski oluʔ `kiŕjäss,
alt ku kibõnaʔ kääväʔ üless Se
kirjama3 `kirja|ma, -da R, kirjata VMr Kad Iis Kod kerjama [sandid] `käisivad `müöda küla ja `ulkusivad ja `kirjasivad VNg; `kirjaja sant, `kirjab, käib ühest majast `tõise, `õtsib omale `leivä`raasukest Lüg; Mittu `sańti `kirjas täna kiriku ~ keriku `ukse ees IisR; kepi naal ma `kirjan, aga oma lapse kuolitan ära; ei sedasi sua kirjata, laps kotiga seĺlas VMr; nii `möllas selle rahaga, aga pärast kirjand tene rammutu Kad; `kirjab nagu sańt `leiba Iis; nasaa·t̀e `kirjavad ja `korjavad `ruasa ja lappa Kod