[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiusama `kiusa|ma üld (`kjõusa- Khn, -me Hls Krk San, -mma V), da-inf `kiusada R Jäm Vll, kiusata eP(kio- Kul Vig Kod, keo- Mih, kjõo- Khn) Trv T(kii- Võn), kiusataʔ V(kiusadaʔ Plv Vas Se)
1. kimbutama, norima, narrima `toine laps `kiusa toist – `torki, `kiusa ja tänittä VNg; oma elu aja on `kiusand minuda `ühte `puhku Lüg; Muud neil teha pold kui `kassi ja `koera `kiusada Jõh; ilm `kiusab ka, äi saa `eina `tehja Käi; tüdrukud olid ullud `kiusamas Rei; Miks piäks mjõnd ikka kjõosatama Khn; ei tohi jumalad kiusata ega laimata Juu; mul vihameest põle, kis mind `kiusaks Ann; ää‿nd `kiusa last Plt; temä eluaig `tõisi kiusanu Trv; `kiusab ja susib tõist inimest Ran; küll esä kiusass mu tolle väedse peräst Nõo; tiä mugu jońn ja `kiusass inne Kan; pühämi̬i̬st ep na `kiusasõʔ alasi Har; Väümi̬i̬ss oĺl kavvaĺ ja˽`koeruisi täüś - - nakaśs Andsuga `kiusamma Rõu || jonnima mis sa `kiusad Rei; Ku [laps] `kiusamma nakaśs, sõ̭ss lät́si - - pańni kuiva˽`rõivakõsõ Rõu; `kiusass `hirmsahe, tu̬u̬ om õ̭nnõ üts kiustopada Räp
2. vaevama, piinama, mitte rahu andma Puu pulgad ning sita julgad `kiusavad lund (kevadpäikesest) Pha; need inimest sii olid taga põlat, kiusatud, asusid `soode rabade `sisse elama Mih; nii kurjaste `kiusab, kui ta teeb teisele paha kohe meelega Juu; kuri `kiusab, kui `jutlust `kuulad, toob une `piale Pal; ta `kiusas mut, ei anna enge rahu Krk; `kärbläse makava vihmatse ilmaga, ei tahava kiusata; Nii õkva nakab naese võtmise ädä kiusama Nõo; käsi kiusaśs, jalg kiusaśs, nüüt tuĺl kaala `sisse (haigus) Plv; om ta lat́s üt́s irupot́t `ilma `lu̬u̬doʔ, `kiusass ü̬ü̬d ja `päivä Räp; taga kiusama jälitama, vaenama `kiusavad üksteist taga Muh; trot́sib ja `kiusab peale teist taga Mär; `Jeesust kiusati taga Tor; kirik `kiusas `nõidasid taga Ris; kiusab teist taga ku ull Trm; noid kiusati sis takan peräst ka `väegade Ote; mis saʔ kiusat minnu takal Krl
3. manguma, nuruma; ahvatlema, meelitama `kaike tama `kiusa miu kääst midä nägö Vai; mõni nõnna `kiusas mu järel (tahtis mind naiseks) Ris; ta `kiusab mind oma `puole Koe; `kiusab kurjale Hls; küll ta kiusaśs mu käest, et anna sedä või sedä Krk; ta kiusass mu `hińge Kan; kuŕalõ `kiusama Plv; nika `kiusass ku Lońni raha and Vas; tä ei jätä peri, kiusass, õ̭ks anna tälle Se
4. (kõigest väest) püüdma, pingutama ma `kiusasi nii `kangesti et ma see `valmis sai Jäm; ta võiks õlut oeda, mis ta tast ühe korraga `otsa `kiusab; Kat́a `kiusas `tuhlid ää vaguda Muh; egäs tä na `kiusa tööd tehä mette (aeglasest) Mar; iga mees `kiusas oma tööd `valmis `saada Han; mis sest pereme tööst na ikkä kiusata Var; änamiste sai nihukest tubast tööd `talve kiusatud, `kehrust ja linu aritud ja Rap || kippuma, tikkuma sie kass - - `kiusab tuba `aeva Kuu; `kiusab `tüöle `mennä Lüg; vana mutter `kiusas kojo Muh; Poisid `kiusavad küll `trakturi·śtideks Hää; lehm nigu `kiusab `sinna teśte `viĺja VMr