kivik1 kivi|k g -kuR(-küKuu) KodSe, g -guKuu(-gü) Mus; -ko g -goVai 1.akivine maa`ilma kivik maaJõe; kivigud kohad `hüüedä ale`päälised; sie `niisukenekivik säär `juokseb `merdeKuu; `koiraväär on kivigos `rannasVaiVrdkivikas, kivikune, kivilik 2.skivine koht Sield kivigust saab `vergukivi; Et ku saad `suomlasenüd sen `vaardiga kivikü, no sis o `täüest `surreKuu; ära laseiga kord kivikutte `peale [atra], siis ei lähe `katkiHlj; panevad vahel [angerja] kivikulle, et vahest lähäb `ranna `puoleJõh 3. kivike pisikesed `laiad siledad kived on kivikudJõh; `ermed ei ki̬i̬ pehemess, muko näri nõnnagu kivikud; `Pildsin kivikitega `koeri `eemaleKod; latsõ `mäńgvä kivikidõgaʔSe 4. kiviküna kiviguks `üiti, `raandadega ja `tooridega `viidi sea `sööma `sisse; see oo kivik, sea `söömine sihesMusVrdkives1, kiviruhi