Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
ihkuma1 `ihkuma, (ma) ihu(
n)
Sa Hi, (ma) `ihku(
n)
Kuu Jäm Vll Emm Rei;
ihuma, (ta) ihub Pha; ehkuma Vll 1. (purjuspäi või ülemeelikult) hõiskama, karjuma; (valjusti) hõikama, hõisates laulma emase `ihkumine kostib `taeva; [talgutel] kes viimase pöllu maha said, viimase piu vöi midad, se siis `ihkus, selle kord oli `ihku(
da)
Jäm;
`pulmade `aega ihuti. ägaüks `katsus teisest valjemini `ihkuda;
nii `kange ölut et see ajab `ihkuma Khk; [kui õllele toodi] umalavihad `sönna `sisse, siis `ihkusid mehed sääl - - siis pidi [õlu juues] `kangesti pähe `akma;
tuli `ihkudes `körtsist koju Krj;
kui `purjus on, siis ihuda. `pulmas ihuda ka Emm;
Peiupoisid `ihkusid köigest körist:
`öissa `pulma;
kui pulmalesed tulevad on suur `ihkumese kisa `kuulda Rei2. (loomadest) a. luikama pull `ihkub Kuu;
söńn läks `ihkudes teisepere `veiste kohe;
sönnid `ihkuvad teine `teisel `aida Krj;
Ärg `ihkub, ta kuuleb vist `vöörud `loomi Emm;
ärg ihub karjamel Rei Vrd ihkama3 b. häälitsema (linnud) kiived `ihkuvad einama peal Pöi;
jänesehuugid `ihkuved `öössel Phl