[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

klots klots g klotsi Rei, g `klotsi Kuu IisR; klot́s g klo|tsi, -t́si Mar Mär Var Ris Kos Amb JMd Koe Iis Trm Kod Hel Ote Rõn Rõu Räp Se; lot́s g lo|tsi, -t́si Khk Pöi Mär Vig Var Krk
1. neljakandiline puutükk, klots `Kandilised puu`otsad olid `ennemi alade kabulad, peräst `üällä `saksa peri `klotsid Kuu; aampaĺk oo `klotside peal Mar; üks puu lot́s `peale `lüia, siis seisab kõbasti kinni Mär; laua `lõikusel pannakse klot́sid `suagide vahele JMd; lavva ütte `otsa oĺl lü̬ü̬d katõlõ poolõ˽noid `rü̬ü̬pid kat́s `klot́si Rõu
2. klotsikujuline ese või eseme osa [veski] mölemi `kande poari `sisse väljapoole `küĺge tapiti viis pisikest `lotsi, lotsi `otste `pääle `pandi nöumpuud Pöi; vanal ajal olid [ustel] suured puu riivid, `klot́side vahel `kinni Mär; kiipringi lotsid, kus piäl [veski] piä pöörab Var; kui pintsak `vaĺmis on, siss preśsitakse nõnna, et klot́s on all ja `preśsimise padi pial Kos; [tellingu] lot́s Krk; katõ`kõrdsõlõ lengile pandass vahõ klotsid Ran; vuga`ü̬ü̬vlil om klot́s sisen Ote; edeteleklots (vankri esiteljel) Räp || ketas; plokk niie klotsid ehk niie kettad, kelle `külgis niied oo Mar; klot́s om sääne tsõ̭õŕ, kui vaja üless vitäʔ, sis tu klot́si pääl juusk kabõl Se
Vrd klopp2

lokk1 lokk g loki spor eP(plo- Phl, klo- Kei), lokki Lüg(plo-) Jõh, logi Kuu Vai; loḱk g loki Muh Han Khn Saa Trv Hls Puh Nõo Rõn San Plv, loḱi Krl Har; n, g lokki VNg u kihar sie `naine on oma `juuksed `nõnda plokki pand Lüg; tieb lokkisi Jõh; tüdrukud teevad lokid piha Vll; Nee on kohe `sõuksed `loodud lokid, nee pole `tehtud Pöi; lokid `ollid tüdrikutel [otsa] ees, nüid põle ees εnam loḱka Muh; `loodud lokid, ema on ärä lokkind ja `seisvad surmani Rid; `juused läin lokki Tõs; ei mina kassaka lokkisi taha Hää; meid käharta es lubata, siss tegime viiekeelelise patsi, siss tuĺlid ilusad lokid Saa; ega‿s tüdrukud lokkide pärast ilusamad ole JMd; raud oli pala, vajutas lokid `sisse Sim; mõnel on `sündind, `kasnud lokid, `looduse poolest kohe Ksi; lepa pulk `aeti palavaks, `juuksed mäśsiti `ümmer, siis jäivad lokid Plt; säbäre `juusse kisuve lokki Trv; tol olli kah ilusa `juusse, jumalast `lu̬u̬du loki Nõo; hiuss um lokki aet Plv || volt – Puh

lokkima lokkima spor S(plo- Muh), L/-ḱk- Saa/ KPõ(klo- Kei) IPõ Ksi Puh, `lokma Kod KJn, `loḱma Ran Nõo Ote spor V, `loḱme Hls San, (ma) loki(n) (loḱi[n] Saa eL); lokkima, (ma) lokkin RId
1. juustesse lokke tegema moni `ütli lokkima, moni säkkerdama VNg; logitu pää Vai; tüdrugud lokkivad nüid `iusid, `enne‿s ole seda Ans; Ise vana inimene, pea aĺl `otsas, aga lokkind oma `juused ää Pöi; naine `olle `juuste plokkija Muh; vanast pole seda `moodi küll olnd end, aga nüid ika lokedags, siis pöledags Käi; Tüdrikud lokkisid `juusid vanaste palava `varda ümber Han; se oo üks uiem asi, `raudega põletavad, lokivad `juused ää PJg; tüdrik loḱib `juuksid järjest Saa; mõni lokib ja lokid ei seesa lokkideski sees. teesel `jälle `süńdimesest soadik `juused `krässus Juu; sa oled täna juuseid lokkind Koe; ike `luetakse, et kähärad `juuksed on ilusamad kui sirged `juuksed, ega muidu lasta `juuksid lokkida Kad; palava rauaga lokiti, mõni lasi [rauad] sepal teha, nagu käärid; vill on sämsuline, kasvab nigu ära lokitud Sim; kõik lokivad, kuda sa kaŕjan õled ilma `lokmata hum Kod; lokkimas käivad `ühte lugu kõik. vanast ei lokitud, ei `tiatudki mis lokkimine on Lai; väegä ammu ei ole, kui nakati `juussit `loḱma, muidu `oĺli iki `juuste keerutamine Ran; `oĺli piḱk plet́t, aga `oĺli ärä lõeganu ja ärä lasnu loḱki pää Nõo; edevõ `tütrigu `loḱva `juussid Krl; sul om hiuss `eski nii tsäbroh, et lokki ei olõʔ vajagiʔ Räp; hiuss om är loḱit Se || keereldes liikuma suits lokkis, tuli `väĺla [lõkkest], nõndaks pailu `suitsu oli JJn
2. lainesse hoidma [kangaäär] natuke lokib JJn