[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohe1 kohe g -da Lüg Mar Mär Kse Khn/-õ/ Kei JMd JJn Koe VJg Sim I Äks SJn T Lut/-hh-/; n, g kohe Jäm Khk Ote Rõu; n, g kohi Krl Plv kohev; kobe kohe maa, siis `kasvab `kõiki `vilja; `einäd on kohedad ja `kuivad Lüg; kohed villad Jäm; Olmivedaja `ehmist tuleb kena kohe padi; muld oo kohe Khk; Kui iä pärm ond, suab kohõda saia Khn; kohe leib mis `iasti `kõrgelt `kerkinud on na et kohiseb kohe Kei; koheda mua sies on paiĺu `liimukaid JMd; kohe luog, kohe üsna kuiv JJn; läks `põldu kohedast `künma Sim; leib oo kohe, kes ei `keŕki, si̬i̬ one tahun ja plink; pajo urvad oo kohedad tõesed Kod; `ahtme `puuga `tõśtsid parte pialt `viĺja ülesse, kohedast, et kuum läbi lähäb; kui kohe ja sügav lumi, siis kui `küindla pääva sula tuleb, see vajutab maha Lai; si̬i̬ jagu om kohe mulla maa - - kohedamb kui savi maa, `kergemb arida; tuhk lumi kohe ja kuiv lumi ja küĺm Ran; aga kui taenass olli `pehmemb kastetu, siss sai käḱk `äste kohe ja ää; nigu lade valmiss, nii `tu̬u̬di obese `pääle `sõkma, edimäld obese lätsivä kauh ja kauh `sisse ta‿lli jo kohe Puh; tuul aab jo koheda aena `laḱka, kui aena `kińni ei ole sõkutu; mütä aava maa kohedass, nigu astut, siss mugu vajod Nõo; medä kohedamp turvass, tu̬u̬ parembide palap; `täämbä satap kohedat `lumme Kam; ku lumi om kohe, lumi om `väega ubajass; `üitsigi taim ei `põlga ääd ja kohet `mulda ära Ote; leib om saanuʔ kohi Krl; haina rõuk um kohi, kohilastõ um `säetü Plv || kore mia kupati `väikse `kapstapää ärä, mes serätse koheda pää, mes üteldi et võssaku Nõo || niit `aeti [krousimisel] nii, et vahe `olli, nii et tä kohedass `puhvi tõmmass Nõo || fig (uhkeldamisest) `olli põrm `vaene, a nüid aab nigu võu `endä kohedass, `kõrge juśtku konn mättä otsan Ran Vrd kohel, kohelanõ, kõhe2

kohe2 kohe, ku- R(kõ- Lüg Jõh) eP(-õ Khn; kõhe Sim I Äks) M u Puh San Se; (rõhutus asendis) ko˛e Jõe(ku˛e) Vai HJn JõeK Pee; koe Amb Pee
I. adv
1. (ajaliselt) viivitamata, sedamaid või lühikese aja jooksul mina län kuhe magama Jõe; `mulle `keideti kohe siel `kohvi ja `praeti liha Kuu; oleks tuult tuld, siis nad oleks uppund ära kuhe Hlj; `uoda vähäkene ma tulen kõhe Lüg; tuli kohe `kiirest tagasi; `kieras kohe `kanna pääld `ümber Vai; ma liha kohe ära Jäm; äga‿ss seda nii kohe‿p saa; ma viisi kaks pörsast `linna, sai neist kohe `lahti Khk; kui ma [seda] `kuultsin, kohe oort läksin Kaa; kui naised kogu soavad, siis‿o kohe nii `kange poarutamine `lahti; See (poiss) pole seal `kuigi kaua olnd, kohe tuli äe Pöi; kohe, näpu pεεld Emm; [vili] rabatasse koa kohe ää, kui põllalt tuuasse Mar; nii kui sa ta `küĺgi puudutad, nii ta kohe karjub Mär; kui oo kuib aeg, siis ei või vara `äestädä, `tarvis kohe mahategemise ete `äestädä Vig; ma tule üsna kohe Kse; sial mes vihm tuleb, sie kaub kohe kruusi (kruusa) `sisse Han; mis sa vihu läbi `sapsisid, kohe üle ukse `säuhti Hää; kui `eśtiks kohe `minna ei soa, siis ma tulen takka järele Juu; Kohe sai teisel süda täis, kui `ainsa sõna `ütlesin Jür; kohe jüripäeva järele JõeK; kui lähäb tina liiva `poosse (pugusse), kana sureb kuhe ää Ann; ma tulen kohe kui suan JMd; kui kuiv ein oli, siis ikke sai kohe `saadu `tehtud Tür; kõpped anname kohe lammastelle ette, egas neid `veśkille `viigi; nigu suab, kohe jala `piale astub Sim; meie aema kõhe eenä maha Kod; `võt́sin leeva ülesse ja kuhe `ahju Pal kui pada üle aab siis aab kõhe `tossu `sisse Äks; kui [leiva juuretis] apu on siss näed kohe ku ta on maha vajund KJn; teesed `riided `selga ja kohe tü̬ü̬ `juure Vil; akkas kohe `lõhkme (sööma) Krk; `õkva kohe lää Se Vrd kohedalt2, kohalt, kohelt, kohe|joont, kohe|maid, kohtas2, kohtsilla
2. (ruumiliselt) vahetult, otse `silmä `ambad, nied on siin puol puri `ammaste kõhe Jõh; Vanadel majadel pole koda ees olnd, kohe õuvest tuli `kambri Pöi; sau kohe rohu all Tür; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale VMr; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; vanast olid `kõrged anged, kohe `riastani Lai; koolimaja on kohe meil säl üle aia KJn; kohe joonega otseteed olgo siis [lehm] must vöi kirjo või lauk või, ikke `üitasse: asemele ja lähäb tä kohe joonega Mar; siin oli [siga] jõkke läind kohe joonega Kei
3. rõhuadv a. (jaatavas lauses) lausa, päris, täiesti, kindlasti neil old kuhe ait kuhe `suola täis Jõe; Kogud pikked `päiväd `tünnerdä `ringi, jalad kohe `aeduksis Kuu; kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni Lüg; Ein kohe `rinnus `saadik, ole mies `niitama IisR; moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu Vai; εε menusa jutuga, jutul kohe menu `juures Khk; Kuivalt einamale äi `mindud, ennem `tehti `valmis einataar - - see pidi kohe olema Pöi; seda‿o kohe äda pärast taris Muh; suur lasu oli `aitas ekkesid, neli-viisteistküme `paari kohe Rid; kõik põles ää, jäi päris puu `paĺlaks kohe Mär; `raske oli kohe `kohta pidädä Vig; kis `jälle naa paramad piĺli`mäńgijad, need `jälle kohe kutsuti ja kohe palga eest Lih; tä päris `kohkun kohe Aud; [kangas] `pandi `ahju, kui sialt `väĺla tõmmati krähises kohe, nii sile oli HMd; iir on `väiksem kui rot́t, rot́t ikka suur kohe Kei; `lõikas õhukese leeva killu nagu viha lehe kohe Juu; ma `salvasin teda ete `iaste kohe Kos; temale tuld kohe paenakas `piale KuuK; lahedast puust joksevad pierud koe särinal Amb; me oleme kohe siit inimesed päriselt JJn; kohe suur kahe kolme toobine kauss `pańdi [putru] täis Ann; siis oli luśt kohe muutku, et said ag‿tulist ommingu söönd ja külasse `tööle Pee; vakk õli peris `kańtis kõhe, iga pidi `kańtis Trm; nüd on pikk laut, annab `kõńdida kuhe üle; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe ära Äks; ja mõni maa on kõva, et on kõva kohe - - igavest ära `kuivand Lai; kiĺluvad ja kisavad, need lapsed `tüitavad kohe ära Plt; sündind kohe olen Saviaugul Pil; ni̬i̬d käisid peris obosega kohe KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil Vrd koha4 b. (eitavas lauses) hoopiski, üldsegi, sugugi mei külas ei old kohe `kelgi [käiseid], mina neid ei ole kohe nähänd VNg; [haige] puusa pärast ei või ma kohe `seista JJn; ta raha kohe ei `tahtki, vili oli ju änam, ikke võt́tis `viĺla Pai; ükski mu üle ei nurise, mitte ükski ei nurise ko˛e Pee; mul ei ole kohe `usku nende `rohtude `sisse VMr; nõnna‿ned ajad äe `kauvad, ei pane tähälegi kohe Kad; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim
4. vajalikus suunas või asendis a. otse; sirgelt Üks mies jäi `paadi `vinnamise ajaks `paadi `juure `paati kohe `oidama Kuu; `Hoia saepea kohe Hlj; kõhe vagu, oboselle `õisetasse Lüg; [kuhja] varras sai jälle kohe lükata Vän; murispuu peab sarikad kohe; teine puu kohe, teine `viltu Ris; paadile panna jäŕg `alla siis seisab kohe JõeK; aa tema `juonde ehk kohe KuuK; kohe tee, tee on kohe `aetud Ksi; regi ei joose kohe, regi `viitab Pil; pügal paku vahel tahutasse lat́t kohe KJn; `Vankrejuhed on selle jaos, et rattad kohe käiks SJn; päräst `aeti si̬i̬ ti̬i̬ kohe `metsä `mü̬ü̬dä Vil; mine siit kohe, saad rutempest Hls; sel om `vi̬i̬rje silmä, me silmä `vaatave kohe Krk || kohakuti `augud `piavad kõhe õlema Lüg b. suunda, suunas; poole lapsed `roomavad neĺjatöllakil persse ots kohe ülespidi Jäm; Ans; läksid kohe `sönna (sinnapoole) Khk; käänas selja kohe, äs tee `kuulamagid, mis ma `itli Mus; mitte ei `oata (vaata) εnam kohegid Muh; Pane püssi ots kohe ja lase vares moha Emm; Pole ta sest pidand midagid, pööris selja kohe ja läks Rei; pöörab [püssi] otsa kohe, võta siss kinni Kse
II. (kaassõnana)
1. suunas, sihis, poole a. prep ta oort tuli kohe mind, kui mind nägi Jäm; `aksi `pεεle kohe maad tulema (ujudes) Ans; suits töuseb kohe taivast Khk; Üks jalainimene läks teed kaudu `vihtudes kohe küla Kaa; Oli seal upakil maas, perse oli kohe taevast Pöi; küini suu köis kohe rihalse tagust Muh || fig `saatand sihandse kohe merd; saada kohe pöhja tuult (halvast asjast) Khk; kohe ilma igale poole; valjusti, kõigile kuuldavalt Siad olid söömata ning `ruigasid kohe `ilma; Seda juttu ajab ta niid kohe`ilma laiali Kaa; niginal ja naginal lähäb `mü̬ü̬da ti̬i̬d, kuulusse ärä kohe `ilma Kod b. postp seisab ukse `juures selg meite kohe Jäm; Vahtis jöllis näuga mo kohe Khk; kes sedati istub, perse renni kohe Mus; kui saialeiba oo, siis lapsed `oata mette apuleva kohegid; siis ma `uatasi nende pilide (pilvede) kohe seliti [lamades] Muh; poha (põhja) kohe Hi; minge kiriku kohe Kul; Obo lähäb koo kohõ paõlu paramini kui metsä kohõ; Tibrikä madal lähäb Riia kohe Khn ||fig saad omale joodigu mihe missel suu `ühte `jooni `kiiva viina kohe Jäm; Vanast vaadeti ikka obeseid, niid ega mehe suu jooseb auto kohe vett Kaa; Küüned oma kohõ Khn
2. postp suhtes; kohta; peale räägib `santi mo kohe Jäm; kade teiste kohe; vihastas teise kohe, elu sai täis; tüdrugud iritavad poeste kohe; ta oli mo kohe sur‿vihane Khk; jugas moo kohe, miks ma pole täda `ootand; opaga olemisega inimene, kes ennast teiste kohe `uhkeks peab Mus; Üsna sańt `kuulda mis ta keik teise kohe ää räägib Kaa; möne puu kohe `öötakse `sitke; Mustjala meeste kohe `ööti tümakaku tegijad Krj; nuriseb toedu kohe, ei söö; ta moo kohe vihal, pahane Vll; tüdrik oo `kiimas poiste kohe Muh; `pörguline öelda inimese kohe Rei; Küll `ütlesid `raskõsi sõnu `meite kohõ Khn || ühe kohe, kahe kohe (ühe jaoks, kahepeale) Ans
Vrd kohta1

kohe3 kohe Jäm/ku-/ Kaa Muh I Äks Ksi Hls Trv Hel T V(koh́e Räp; kohõ Lut; koje, koie Lei; kuhe Rõu, kohi Krl Har), koe Khk Kod M Ran Ote adv kuhu
1. a. (otseses küsimuses) Kuhe sa minemas oled Jäm; kohe sa lähed selle lidrase `teega Muh; kohe sa poed Pal; kohe ta läks tü̬ü̬sse Äks; koe sa `päsmre panid Trv; kohe `perse `mulku ma ta (kadunud asja) `topsi Ran; kohe ta nüüd läit́s tu obõsõgöʔ San; kohe tühü˽ma lähä Kan; Kohe sa˽mu˽pleiädsi pańni? Har; kohe sa tääḿbä läädö Rõu; kohe sa pant (kuhu ehitad maja) Se Vrd koele2 b. (retoorilises küsimuses) ei teed, ei `jälge, kohe minusugune suab minnä, jääd `lumme Kod; kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole Ran; kohe ma lähä, ma‿i saa koheki `minnä Nõo; midägi sul es oleʔ, tule kevväi, kohe moonamaja manu sa lähät Ote
2. (kõrvallause alguses) ei tea koe‿ta εε leeb läind Khk; ei tea kohe ma [asja] `panni Muh; üks ep näe tõene‿p kuule, kolmas küsib, koe sa lähäd Kod; tu̬u̬ `nõklamise kotuss `olli pääljala, varvaste man, kohe uśs nõglass Ran; kadajane pulk `olli usse piida sehen, kohe sakar `otsa `panti Nõo; ei tiia, koe ta teda viis Ote; konnes tuu paik piäss küll olõma kohe tä `hindä om `käḱnüʔ Kan; pank om kohe raha viiäss Krl; no olõ õi˽võsso kah, kohe `panda lehmäʔ Rõu; olõt arʔ unõhtanuʔ, kohe olt aśa `toenu Vas; a timäl oĺl sääl üt́s kaŕa`mõisa kohe timä käve Se
3. (osutab ebamäärast kohta) kuhu juhtub; ükskõik kuhu; teadmata kuhu mingu kohe taht Trv; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa ja kohe läits `kiäki Ote; mine˽kohi taht Krl; `lat́si kasvada nikagu suurõss saavaʔ, siss lät egäüt́s kohe `kuagi taht Har; õdagu olt väsünüʔ, kohe saat, lokahhat arʔ Rõu; parhilla oss `hindä `lasknu˽tiiä˽kohe är˽viiäʔ Vas; ku tulõkah́o `aego imä om rasõhhõt ja kohe taht pand käe `küĺge, sis saa latsõlõ kohe taht tulõtäh́t iho pääle Se || kus tεεb koe ta leeb olad, nii kaua vajaka; olga nee koe ta˛ab Khk
4. kuhugi kui kohe lätsit siss peĺlässit et `vänte mõni [marutõbine koer] `kargap `küĺge, pureb Ran; ta kleit́ om mustass lännüʔ, taagõ ei˽saa˽kohe minnä eiʔ San; saat sa naid `jauhõ kohe vallaʔ Kan; taa um nii hüä rohi et `tõmba inne ńapuga˽kohe veerekeisi Rõu; ma˽kohe lää es; ku kohe jalakõnõ putuss, nii olt piḱäle maah Vas; rebässel ol‿õiʔ kohõ `paõdaʔ Lut Vrd kohegi
Vrd koh1, kohes1

kohe4 kohe jätma ~ jääma Hi pooleli, sinnapaika; maha kenel se menek kohe jähi Emm; jäta töö nii kohe Rei; kana jättis pojad kohe; asi jähi kohe; mütu `asja jεεb kohe, `mötled et ma tee, jεεb tegemata Phl

kohe5 → kohi1

-kohe Ls õnnekohe