kolu1kolu (-o) RJämKäiVigKseTõsVänsporK, HelSan; koĺuHls(tarbetu) asi, kola, koli; hvmingi üksikese `Püllerdäb siel `liiva`kastiss oma kolujega `mängidäKuu; `ainult et kolud olid maas, et ei old `tarvis `ühte`puhku neid `kaasas `kanda (popsikohast muud kasu polnud) RakR; Jua ta kukkus `sinne kuhugi kolude `sisseJõh; pani eese kolud kotti ja läks minemäVig; enne `pandi kolusi `asju aida vajaseKse; va risu ja kolu kõik kohad täisTõs; maea kolu (seinad ja katus) on ülevelVän; läks oma komsu ja kolugaJuu; koluait on kus riistad - - `pannaHJn; kõik kohad kolus ja komus, kui tuad `kraamimata; vennad ja tädid `luotsivad kolu (varanduse) omale `saadaJõeK; mis kolud ja kalud sul siin onJMd; kukkusin maha, `vankrikolu (lauad ja muu lahtine kraam) tuli veel `piale; või olivad arstid unustand midagi kolu `sisse [pimesoole opereerimisel] JJn; raŋŋi kolud vedelevad muasVJg; `viska si̬i̬ koĺu `ahjuHlsVrdkalu2