[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

komp1 komp g komba Pha Pöi Muh spor L, Juu Lai Plt SJn M, kombi Kuu/`k-/ Muh Mär Kse, `kombu VNg; pl kompad Nis, `kompad Hlj IisR, `kompa Ote; koḿp g kombi Khn Kam; n, g kompa PJg
1. tükk, kamakas, klomp Hobusell on `rauduje all `suured lume `kombid Kuu; `palju `mulla `kombusi VNg; obusel võtab sulaga lume kombad [jala] `alla Kse; nurm - - ei ole tasane, komba om sihen Hel; kombi om obese `jalgu all sula `maaga - - lööge kombi alt ärä Kam; nigu eläjil om ärä sõkutu su̬u̬ vi̬i̬r, siss toda üteldäss - - `kompe täis Ote Vrd kombakas, kombal, komps2
2. puutükk, -pakk, klots `pentega `pekstasse `viĺla, tääl vaŕs ülebel komp oo `otsas Mar; saapa kombid (kontsad) Kse; `enne akkasid [lapsed uisutama] vana vikatitega, tagusid puu komba `sisse ja laśsid nendega Aud; lodja kombadega sai `lot́ja tõmmatud. komp oo kahe `arssina pikkune puu, pügalas `oĺli tal sees Tor
3. puutallaga või puuking; säärsaapa pöid; naeljalats (jääl käimiseks) võtad pitka searega `soapal seared maha, siis o kombad Muh; kombad tehasse ja pannasse naelad `alla ja minnasse jää `peale; noodalestel oo kombad `jalgas ea (jää) noodal; kombad pannase jala `alla, kui `raavi kaevetse, puu kombad, paelad `külgis Tõs; Kissi piäks tekkis `koḿpõga kolistama Khn; puu komba, egä nendege tü̬ü̬d ei saa tetä. kondsa käivä üless ku `lapsti Krk
4. hrl pl laste mängukargud surde `kompadega keib, teine teise jala all Pöi; `kompade pial `käimine oo ike kunts koa Mär; kompad pośtel mud́u vallatuseks `käia Nis; `enne `käidi `kompadega. lepa puust olid `tehtud, varnad `löödi `puule `küĺgi Juu; poisiksed `käisid `kompadega läbi kõik mädad maad SJn Vrd kõmp1
5. `Kauva sa `õmmetegi `möhmerdad nigu takkus kana. Käed nigu `kompad sul IisR; [hobusel] va suure jämme jala all, va komba all Hls; jala komp om kabja päält `jämmep kotuss Krk