[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

konts1 konts g kontsu Jäm Pöi spor L K, Iis Pal Lai Trv, konsu Pöi, spor L K (-o), Trm Nõo, kondsu Saa Hel Nõo, kontsa Kod(-dsa) Pal, konsa Khk Trm Kod Lai; konds Ran, g kondsu Hel; konts g `kontsu (-o) RId(n `kontsu, -o); kunts Mih, g kuntsu Ris Hls Krk, -o LNg
1. jäänus; lõpuots a. tüügas, roots, könt Kanad söönd kaapsu taimed nõnda ää, pisiksed juure konsud veel Pöi; [lina] aganad ja va kontsud, mis sealt otst raiutse, et parem `raapida Aud; [koer] `kiskus obese änna tagant ära - - `paĺlalt konts oĺli taga Saa; Kui ammas `murdub, siis jääb temast konts `järgi Jür; kõrre konsad kesä piäl; eelitsuse kontsad puu küĺjen; rihmaga köedeti [härjaike] sarve konsa `külge Kod; `ennäe, puju konts `torkas; sadab paergu. ein jääb kontsu `sisse Pal; `amba konsad valutavad Lai; [tuuliluua] kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; kõva abene kundsu; [sea karvadel] kundsu jääve `sinna (naha)`sisse; si̬i̬ pidi juure puu olem(e), mis kundsuss ütelti; kunts (varre külge jäänud õiepõhi, pärast maasika või vaarika noppimist) Krk; sule kondsu jääss `järgi ku `suĺgi kakut Hel || seenejalg ei taha kõege `kontsudega kodo `tuvva Äks; `lamba si̬i̬ń aĺl sikke kundsuge Krk b. leivakannikas; kuivanud leivatükk konts käes, tuleb uus leib `tuua; konts kui leib oo ära `kuivan Var; `alguse konts ja lõpu konts; pialt `kontsu pidi ikke tütarlastele `anma, siis tütarlaste tissid akate kasuma Tõs; leba akatus oli kasukanikas ja lõpp oli konts Aud; `ot́sis [leiva] `kontsusi ja tal oli `saia kua JJn; kas one `leiba vi̬i̬l? üks kańnika konts one Kod; jät́s leba konso `mulle Pil c. tangutegemisel ülejäävad odratera otsad Kui lassid sõela vahepeal tühast joosta, siis lõi konsad - - sõela pealt tangudele ulka Trm
Vrd kants4
2. vana, kasutu asi või olend a. (riide)räbal, kalts aga siis `kaussi sai `kontsude iest, `korjasimma `kontsu VNg; põranda peso konts; räbäläkaupmees `kõrjab neid `kontsusi; nädäline laps, sie õli siis `kontsude sies siis säl `väljäl õlekubude vahel sääl Lüg; `Võeti `kontsuga `panni `servast `kinni; Tuli `kontsud `ümbär `jalgu nagu va kappurnik Jõh; inimine käib vanas `kontsus Vai; topib `eese va kuntsod kõik asemesse LNg; vanad konsud `antakse kalsu`aajalle Juu; konts, `riidenäru, `pańdi ikke kõrvale, et konsu`ot́sija konsud JJn; [kontsukaupmees] käib perest peresse ja ostab `kontsa Koe; uus sielik enesel, aga juba üsku konts ära `vieldatud; [vihma] tuli nagu ua varrest, nüid märg nagu konts Kad; va `riide `kontsusid on kõik kohad täis Lai b. igasugune vana, kulunud asi vana kiŋŋa konts, `kuivand vana king Jäm; mool o [saapa] kontsud kabisil `jalgas Pöi; ää võta sedä vana `kontsu, võta uus luud Tõs; kaabitse seda `kontsu (kulunud vikatit) `nuaga väha; selle `kirve kontsu võid `metsa visata Saa; mis neist vana `kuntsest jakats vi̬i̬l, katikuse vikadi kuntsu; [luud] är kulunu ku üit́s kunts Krk c. pej vana, jõuetu olend obuse `kontsu VNg; leegib `mü̬ü̬da ti̬i̬d nigu üks poisike, isi on üks konts ja kõbi Saa; mine vana inimese konts `sõnna nende `jalgu (tüliks ette) Tür; vaname konts Trm; va konts juba (vana inimene) KJn; vana tüdruku konts Trv || konts on sie, kis ei taha tüöd teha Koe
3. [padjapüürile] said pitsikonsud ka `sinna `otsa `tehtud, niidist keik eegeldud Ris; kuiv koevatab maha ni̬i̬d õõna konsad (pabulad); rükki piä konts (pähik), kos terä kasvab Kod

konts2 konts g kontsa hv eP(g konsa), M(g kondsa; g konsa Trv Hls), `kontsa u Jõh; konds g kondsa Krk T(g konsa Puh Nõo Rõn) V(ku-; końdž Lei), kondsu Hel; kons g konsa Krk Puh Nõo San; kuns g kunsa Lut
1. kand (inimesel, hobusel) a. inimese jalakand Kand ja konts, kudas `ki̬i̬gi `ütleb Hää; üits oŕk läits minu jala kontsa `sissi; tanu änd oli kondseni Trv; tetti kura jala kondsage riśt [ette rakendatud] obesel `jalge ette ti̬i̬ pääle, siis ei tule ti̬i̬ pääl õnnetust; kondsa tagune om ärä `õõrgune Krk; muedu midägi ei ti̬i̬ ku ole nuiage kondsa taka Hel; nüid ei mõesta `kõndi, konds ei lähä `varbast `mü̬ü̬dä; kas vai kükitä maha, pane konds `perse `alla [tooli puudumisel]; [varju mõõtmisel] pannime tõese jala tõese ette - - konds nukki, nuḱk `kondsa Ran; tu̬u̬ `olli likataja, aga konsa pääl kõńd iks; mul om kondsa `sisse pind lännu Nõo; mul oĺl umbpalanu˽kundsahn; mullõ mehiläne üt́skõrd pańd kundsa alaʔ, küll˽sõ̭ss kunds halut́ armõtohe; ku näet tuulisspääd, siss `tõmba väits kolm `kõrda kura kundsa alt läbi Rõu; üte kundsa päl pü̬ü̬rd `ümbre Se b. fig paremb iks koŕv kondsan ku viĺl `varban (jalanõu olgu avar); küll konds esi kondsa levväp, varvass `varba aseme Nõo | (kiirest minekust, jooksust) ku soe ulganiste tulluva, siss eedsilise joosnuva nõnda, et kondsa es näe `varbit Puh; ta lennäśs nii et, kondsa es näe `varbit; [lapsed] joosiva nigu kondsa käesivä `kukrude Nõo; Poiss lidusi et kontsa välkusi Rõn; Lahaś nii et kundsa es jõvva˽`varbillõ `perrä Urv; ta nii lätt ku kundsa `väĺkväʔ Se; konts ja varvas (kiiresti) jalgsi saab jala ära `käidud. panime konts ja varvas Lai; Aga tä `litse mineme nigu konts ja varbass Hel; Laśk õ̭ks loopadi, loopadi kunds ja˽varvass Rõu; kontsa peal 1. kannul, järel tõene (niitja) olli `õkva kondsa pääl Nõo; piniʔ nu̬u̬˽röögeʔ ja oĺliʔ iks täl kundsa pääl Vas; 2. otsekohe peremi̬i̬s käänd kondsa pääl `ümbre, läits kodu Puh; kontsa pealt otsekohe `õkva kondsa pääld Puh c. kabja tagaosa; sõrgats si̬i̬ one konsa prei ku `veiksed sopid lü̬ü̬b `sisse. taha tut́i `piäle [hobusel] Kod; kontsast om raud kitsass. `rauda tuleb kontsa poole panna Hel; kabja kunds um kabja takahn Rõu
2. (suka, jalatsi) kannaosaa. suka või soki kand ma ole kudunu paelu sukki, valvaki, sinisi kontsadega Hää; neĺlänukeline konts on alb [sukal] Pal; koad raasike `talla ärä, sõss nakkat `kontsa kudama; lapige saksa konts, ilma lapite om kogemede konts Trv; lõpetse konts om `siante sama [kootud] kui nuḱk - - lõpetse konts, nii oli meeste sukkil vanasti Krk; suka kondsa läävä õredass Ran; kui kondsa lat́t valmiss om, siss tulep konds kodada; sagsa konds om, `koetass ja `võetass kokku, aga maa `kondsa kokku ei `võeta; setukeste sukkel es olegi `kondsa Nõo; mõni kudas pia kondsani `vikle siĺmä Kam; [mehelemineja osaku] suka`kundsa kutaʔ Rõu; tsopp kunds ja lat́iga kunds Vas; mul vana viiso nõgõĺ om, `tu̬u̬ga˽kapuda `kundsõ ni nõ̭nnu paranda Se; kapudal um kuns ni um `lapju Lut b. (jalatsil) noist niidsist mis üless `veeti, kääneti viisu konds kah; suvva konds om ümärik, nii sama tõmmatass kablaga kokku ja lüvväss vasaraga tasatsõss Nõo; inne pandass tsuvva nõ̭na kablaga˽kińniʔ ja sõ̭ss pandass kunds Urv
3. apsat – u, hv Jõh eP, eL enne õlid `apsatid, nüd on `kontsad Jõh; Konts all kut sõrm (pikk ja peenike) Pöi; saabastel ja `keńgel oo konsad Tõs; linna preilidel on `kõrge kontsaga kingad Hag; konsad `viltu Trm; enne olid kingad madala `kontsadega Lai; läits lävest `vällä [hirmuga], nõnda ku kondsa kobisive Krk; [poriga] kakup vai saapa konsa alt ärä Puh; mia `tańdse käńgäl kondsa alt ärä Nõo; mul omma˽`saapa kondsa˽kõvõrõss sõkutuvõ San; `korgide `kundsõga `saapaʔ Kan; ilma kondsõlda käńg Har; Ju̬u̬sk mäest `alla, nigu˽kundsa˽klõbisi Rõu; ega mul ni `koŕgit `kundsõ ei olõʔ, ku noorõmbil Plv
4. eseme (väljaulatuv) taga- või alaosa a. reejalase tagumine ots, kus saab sõidu ajal seista – Krk Rõu Tet́ti säänä puu, miä `küündü jalasõ nõ̭na mant `liuhka jalasõ kundsa manuʔ [jalase painutamisest] Rõu b. vikatikand vikati konts, kos lüsi küĺjes Pal; kaari arja jätät kasume, [vikati] kondsu oiat üless Hel; vikaht́ lätt kundsast ruttu pääle `kat́ski Se c. (hõlmadral) mes takast talla mant üless käänäp, t‿om adra konds Ote; ku pluugal kunds om pikeb, siss om `keŕgep `kündäʔ Se; kunds pidä viŕjäsõ laiutusõ Lut d. kirvetera varrepoolne nurk – Rõn e. üle hoone seina ulatuv sarikaots – Var hv Kod, Krk spor T V puari konts ~ kand Kod; ku konts pikep om, siis om räästäss laiep; paari kondsa ase (sälk) om rańts palgi sehen Krk; paari tetti maan `valmiss ja paari konsa, venitüse konsa tetti ülevän saena pääl Kam; koogu konds mis tulõ `kaarda vai kaarusõ ala Har; las `kondsa [öeld kui] lasõt tuud `paarõ palgi pääle; `ommege kondsah (sarikad paigal) Se f. pakktaru alaosa – Räp Se hiireʔ tüküsseʔ taro `kondsa peśsi tegemä Räp
Vrd kand1
5. püksid konsade pial (rebadel); püksid vaond konsade `piale PJg; terä konts (alumine ots) one - - mes `kińni one nagu tupe siden Kod; `kundsa pite `andma (peksma) Plv

konts3 konts g kon(d)sa; końts g końdsi hagijas końdsi pini `aelõss jänessit Lut

konts4 konts g kontsa Koe, kondsu, kontsu Ote maa(pind) a. viljatu, kõlbmatu maa tolle kondsu pääl ei kasva `miskisugune ain Ote Vrd kond1 b. jäätunud, sulamata maakiht `paergast [kevadel] seda vana külmetust ja `kontsa viel all Koe

konts5 deskr lähäb peal `kontsides, konsib końts końts Mar