Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kooli-1 suri- `surnu `pańti kooliõlile (põrandale õlgedele) KJn;
kooli suka(
d)
Ran;
kes oolik `olli tol `olli kooliame valmiss Nõo;
ku˽`kirstu pandass, siss pandass kutsuts kooli kaaĺ (surilina) San;
Ku lat́s sünnüss ja kooli`kinda˽käen (labakäed valged) ommaʔ, sõ̭ss tä‿i elä˽`kuigi vanass Urv;
seo sa mullõ [see] kooli rät́iss, ku ma ar˽koolõ Ran;
Vanõbel naisil õks om vi̬i̬l üt́s [valge] lavvakerigo rüüd́ hoiet, kerigorüvvist ja koolirüvvist Se Vrd koolu-
kooli-2 kooliga seotud, kooli juurde kuuluv `Metlin, et inimisel pidäs igä `rohkemb `kuoli`tarkust olema Kuu; Sai seda pikka `kuolitied ka jala `pańtsida IisR; siä oled pisukaine `kuoli jüts Vai; kooli elu (koolimaja) Jäm; `Paergus on kooli vahe (koolivaheaeg); Vanasti pole kooli `suntust olnd, kes `tahtis läks `kooli Pöi; Liiva koolitüdrik olli ta siia juhatan Muh; kooli kohos (koolimajas õpilaste üle peetud kohus) Mar; meie olime seal `kamres kooli`tuńdi pidasime Kir; istutasin kooli`aeda paĺlu puid ja `põesaid Kos; ma olen kuoliõpetust koa suand JMd; ärra, pidi `anma kooli koha või kooli plat́si Pee; kualijuhataja akas minuda aagutama et minä kõnelen Kodavere ki̬i̬lt Kod; si̬i̬ om kooli-iast läbi joba jo Krk; ta tei oma koolitü̬ü̬d Puh mul jäi nulgah `saismallaʔ ja koolitrah́v `kandmallaʔ Vas