koonus1koonu|s Hls, -ssKrk, g -se 1.võru sea suu sulgemiseks tapu ajal koonuspulga `küĺge pannas kabel sis tõmmats sellege `kinni [sea nina]; vahel tuleb koonus nuki päält ärä kah Hls; koonuss `aeti nina `pääle ku `tapme minti KrkVrdkoon2 2.Edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep, koonuss om vist liiga valla Krk