koov1koovLih; koovMuh(koev) San, ku̬u̬v́HarPlvSe, g koovi; kuov g kuoviRis; koov g kooveNoaMarKseHan; koob g koobeMar; n, g koovePhl, kooviVar 1. koovitaja koev o aĺl lind, allide `sulgudega; koovid o ullud, kui `juhtud kaudu pesa menema, siis nogivad silmad peast ääMuh; jõesuud o `lahti juba, koob `vällasMar; kui koovi pikkamisi `soiguda, siis `tulla `sooja, kui kuristab kurr kurr, siis `tulla `külmaVar; kuovid on `metsas, kus on madalad maadRis; ku̬u̬v́ om t́sirk hahk; koovil säidse munna, suurõ muna˽kui - - piḱä noḱigaʔSeVrdkoop3||figjahu ku̬u̬v́, mi‿sa alasi röögit, sa niu ku̬u̬v́ röögit (ütleb taat eidele, kes kurdab, et vasikale ei ole jahu anda) Har 2. (lind) koovi - - mõgude `piale muneb. maa pial `kεia ei saa, jalg oo nii tagumiku allVar; kooviʔ (?mudakurvits), suurõʔ tsirguʔ, noid süvväss ka ja tapõtass kaʔ; kuĺl vai kuuv́, tu̬u̬ eläss soie päälSe