koovakaskoovak|as g -a; koovakhv 1. looma tagakoib; tagakoiva nahk kaks pirakast sai [koer], pealuu sai esimese ja koevakas sai takka järele; koovakad `võetse kohe ää, kui [loom] ää tapetse; koovakad `väätse paku `peale ja kuevatatse ää; koovakas, naha koovakMuh || figüks ikka oo mai·lma koovakas (suurest ahvenast); justkui `lamba koovakas `taeva all ja riputab `vihma (väikesest pilvest) Muh 2. looma tagakoiva nahast tehtud jalats koovakatel o ninad jumalast `loodud, nõnna kuidas nahk `kindre nuki peal kasun oo.vassika nahast `tehti lastele [koovakad] - - vanade inimestele `tehti vana `veisse nahast; koovakale `talla ei `panda üht `alla; koovakal põle `niplusi nina pealMuh Vrdkoivakas, koov3