[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kopp1 kopp g kopa Pä VJg(ls) Iis TaPõ Plt KJn eL, (liitsõnas ka) kopi Har Tõs PJg Tor; -kopp Kuu Kaa
1. vahend vedeliku tõstmiseks a. kopsik; villkopp kopaga tõśsid kuuma lehelise `tõrde Kod; kopp oli nagu kibugi, kõrv oli küĺles, vee `viskamise jaost [saunas] Äks; `seante õhuke kajo, `võeti kopage vett Krk; kos˽om lõunu `hiitmise kopp Har; kopp um kaost vi̬i̬ ammutaʔ; Lätte man oĺl vi̬i̬ võtta˽kopp Rõu; võt́ivaʔ kopa ja lasivaʔ vi̬i̬na koppa ja körbeväʔ Plv; kunass kuĺp isonõ, vai kopp janonõ Vas; kopal om vaŕs piḱk; kaost ammutõdass vett püttü. muni `ütless kopp, muni `ütless t́serbak Se b. (puu)kulp või suur (puu)lusikas; kulbi või lusika kaha ei mina selle kopaga küll `süema ei akka Iis; puu lusik, nisukese laia kopaga Äks; mõned (lusikad) olid suured nigu igavesed kopad, ei saand suhu `panna Lai; `õnne valati, `aeti tina suur kopa täüs sulame; miu mi̬i̬s tegiśs lekist õnge valamise kopa, nagu kuĺp, vaŕs olli perän Krk; kitta·rre om serände kopa `mu̬u̬du, nigu kuĺp Nõo; Luitsuga antu, kopaga ärä võetu Võn; kopaga ammutadass ka `sü̬ü̬ki paast Ote; `väikene kuĺp om kopp, suur om kuĺp San; `Pü̬ü̬rüss vai kopp, mia oĺl `tu̬u̬ga˽`siäti ruttu ruttu et paa `põhja ei˽kõrvõʔ Urv; suppi ammutõv kopp Krl; iidi üte kopatäüe `ru̬u̬ga Har; panõ kopaga `ru̬u̬ga vai li̬i̬mt; ruvva kopp; meil anda ai koppa üle inne kui imä koolõss (kuni surmani on vanaperenaine majas miniast tähtsam) Se c. kühvel, hauskar – Hää Trv Hel Nõo `viskab vi̬i̬ kopaga `merre; suur kopp on suurel laeval, suure ännaga taga Hää; `venne kopp Trv Vrd koppel2
2. (puu)kauss – Saa KJn Trv Hls Puh San `koppe `tehti puust ja savist; kopaga võib sia `sü̬ü̬mä ka `tõsta Saa; puu pahast `tehtud kauss kutsuti kopas; mõned kopad oĺlid suured, kolme neĺlä toobised KJn; pa kassile kopa `sissi suppi; Pane kopaga liha `ahju Trv; puust tettu kausikese kost vanast `sü̬ü̬di om kopp Puh; suṕp om koppe sisen San
3. (sag võrdlustes) linnu pesä õli kadaga siden, kõva pesä nagu kopp, nagu tinakuĺbi kaba; eelitsus one ku tühi kopp; kahal one nagu kopp, pane `vassa, siis kalad lähväd `sisse Kod; kas om kopa (puunõu) maik man Hls; pu̬u̬l pää `nahka tuĺl nigu kopp [maha] Võn; mul ka nigu kopaga tulõ uni `säĺgä Har; kui kopaga piĺl, kui kopaga visaśs (sadas palju vihma) Se
4. (taimest või seenest) a. (taimest) imelällo kopp (õis) one sügäv, mede tiba one siden Kod; huulõ hain kauss su̬u̬ pääl, kopaʔ otsah, ku pit́sität, tulõ `väĺlä `nilbõ pehme nigu mesi Räp b. kollane pilvik Kollased piilikad ehk kopad Hää
1. vahend vedeliku tõstmiseks a. kopsik; villkopp kopaga tõśsid kuuma lehelise `tõrde Kod; kopp oli nagu kibugi, kõrv oli küĺles, vee `viskamise jaost [saunas] Äks; `seante õhuke kajo, `võeti kopage vett Krk; kos˽om lõunu `hiitmise kopp Har; kopp um kaost vi̬i̬ ammutaʔ; Lätte man oĺl vi̬i̬ võtta˽kopp Rõu; võt́ivaʔ kopa ja lasivaʔ vi̬i̬na koppa ja körbeväʔ Plv; kunass kuĺp isonõ, vai kopp janonõ Vas; kopal om vaŕs piḱk; kaost ammutõdass vett püttü. muni `ütless kopp, muni `ütless t́serbak Se b. (puu)kulp või suur (puu)lusikas; kulbi või lusika kaha ei mina selle kopaga küll `süema ei akka Iis; puu lusik, nisukese laia kopaga Äks; mõned (lusikad) olid suured nigu igavesed kopad, ei saand suhu `panna Lai; `õnne valati, `aeti tina suur kopa täüs sulame; miu mi̬i̬s tegiśs lekist õnge valamise kopa, nagu kuĺp, vaŕs olli perän Krk; kitta·rre om serände kopa `mu̬u̬du, nigu kuĺp Nõo; Luitsuga antu, kopaga ärä võetu Võn; kopaga ammutadass ka `sü̬ü̬ki paast Ote; `väikene kuĺp om kopp, suur om kuĺp San; `Pü̬ü̬rüss vai kopp, mia oĺl `tu̬u̬ga˽`siäti ruttu ruttu et paa `põhja ei˽kõrvõʔ Urv; suppi ammutõv kopp Krl; iidi üte kopatäüe `ru̬u̬ga Har; panõ kopaga `ru̬u̬ga vai li̬i̬mt; ruvva kopp; meil anda ai koppa üle inne kui imä koolõss (kuni surmani on vanaperenaine majas miniast tähtsam) Se c. kühvel, hauskar – Hää Trv Hel Nõo `viskab vi̬i̬ kopaga `merre; suur kopp on suurel laeval, suure ännaga taga Hää; `venne kopp Trv Vrd koppel2
2. (puu)kauss – Saa KJn Trv Hls Puh San `koppe `tehti puust ja savist; kopaga võib sia `sü̬ü̬mä ka `tõsta Saa; puu pahast `tehtud kauss kutsuti kopas; mõned kopad oĺlid suured, kolme neĺlä toobised KJn; pa kassile kopa `sissi suppi; Pane kopaga liha `ahju Trv; puust tettu kausikese kost vanast `sü̬ü̬di om kopp Puh; suṕp om koppe sisen San
3. (sag võrdlustes) linnu pesä õli kadaga siden, kõva pesä nagu kopp, nagu tinakuĺbi kaba; eelitsus one ku tühi kopp; kahal one nagu kopp, pane `vassa, siis kalad lähväd `sisse Kod; kas om kopa (puunõu) maik man Hls; pu̬u̬l pää `nahka tuĺl nigu kopp [maha] Võn; mul ka nigu kopaga tulõ uni `säĺgä Har; kui kopaga piĺl, kui kopaga visaśs (sadas palju vihma) Se
4. (taimest või seenest) a. (taimest) imelällo kopp (õis) one sügäv, mede tiba one siden Kod; huulõ hain kauss su̬u̬ pääl, kopaʔ otsah, ku pit́sität, tulõ `väĺlä `nilbõ pehme nigu mesi Räp b. kollane pilvik Kollased piilikad ehk kopad Hää
kopp2 kopp g kopa vallakoosolek valla kopp oĺl. kui midä oĺl vaiaʔ koŕadaʔ, `aeti vald kokko; kopameheʔ (koosoleku juhid) kirodiʔ noid sõamehi `koŕssi kokko Se Vrd koop4
kopp3 kopp g kopa hrl 60 vihku (mõõtühikuna) `riihhe oĺl atõt rüki kol koppa, kopah um kuuskümmend `vihku vai kuus hakki; `tõugu panõm `viisi vihukõisi, kat́stõistkümme hakikeist saa kopp; kümme `vihku um haḱk, kümme haḱki tuu oĺl maasõna et kopp; üt́s kopp pandass `kuurma, hiit kablaga kińni Lut
kopp4 kopp g kopa (vintsi osa) Kuus meest aevad väntidest vintsi ümber, seitsmes peab talilooperd kopa pεεl; Ouruvintsil aa neli koppa, kaks kummaski külgis, üks nest käib rutem, teine tasam ringi; Vaier peab vehemald neli korda ümber kopa olema Emm
kopp6 kopp g kopa
1. kupp, kupuklaas ma˽käve vere`laśkja manh ja lasi henele kat́skümmend koppa sällä pääle pandaʔ; ku˽pandass tsiĺli `kirvõkõnõ ja lastass niṕiga pääle, sinna näet [pannakse] kopp pääle; Koppõ `pańti sällä pääle nika olani Har
2. kärjekann ku mett om kopp täüs - - sõ̭ss [mesilased] kaanõtasõ kińni Har
1. kupp, kupuklaas ma˽käve vere`laśkja manh ja lasi henele kat́skümmend koppa sällä pääle pandaʔ; ku˽pandass tsiĺli `kirvõkõnõ ja lastass niṕiga pääle, sinna näet [pannakse] kopp pääle; Koppõ `pańti sällä pääle nika olani Har
2. kärjekann ku mett om kopp täüs - - sõ̭ss [mesilased] kaanõtasõ kińni Har
-kopp Ls osjakopp
koppe- koppe- Krk; koppõ- San Rõu Plv kopitus- tangu kopitem lännu, koppe `aisu tulli `vällä Krk; koppõ lõhn man [riidel, viljal] San Vrd kopi-
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|