kord|magukord-PöiSJnVil; kõrd-SaaKodeLmäletsejate eesmao (viimane) osa, kiidekas kõrdmaost käib sü̬ü̬k keik läbi Saa; kõrdmagu one nagu ruamatu lehed ja kõik vahed sõńnikud täis; lehmäl kua kõrdmago `kińni, siis ajab täis Kod; ku kõrdmagu vigane, sõss ta (loom) ei mälete, ei sü̬ü̬ kahKrk; kõrdmagu tetäss nõndasama `puhtase kui kiḱk, keedetess ärä ja süvväss äräHel; kõrdmagu om tillukõnõ ku käḱk. ku puhastada, siss tuleb `kõrde `kaupa võttaOte; kõrdmago om nigu `mitma`vaihõga˽rahakot́t; kõrdmaoʔ omma˽sääntse˽karvatsõʔ, `mitma `laht́rilitseʔKan; kõrdmago um preśs, tu preśs sita kuivass Rõu; kõrdmago sääne, paĺlo `kõrdu LutVtkõrdmaokiri