Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
korruline1 korruli|
ne Mär,
-le|
ne Han, g -se;
kõrruli|
ne Trm Äks Se/-
o-/, g -se Kod;
kõrrulene Äks Räp/-
o-/
1. (mitme)kordne, kihiline `kapsa pia oo nii kore, korruline Mär;
`nańtka `kampson õli piha `ümbert kõrruline Trm;
kuuse käbikesed one kõrrulised;
umala muna one kõrruline nagu `kapsa lehed;
nõnna kõrruline mua õli, kõrd siniss savi, kõrd punass, kõrd `liiva;
sibul ja kapus kasvavad `üste `mu̬u̬du, kõrrulised mõlemad;
undruk oo kõrruline, kui trihid oo `alla `aetud;
mao nahk on `mitme kõrruline Kod;
`kartuli pudru pätsik jääb kõrrulene Äks;
si̬i̬ń om kõrroline alt nigu väidsega lõiguʔ Se Vrd kerduline,
korraline,
korreline 2. korruseline Sii oo kõik kahekorrulesed majad;
Nüid akatse neĺlakorrulest ehitama Han
korruline2 pl korrulised Rid; korrule|ne Mär Var Mih Tõs Tor, korro- Mar Vig, g -se
1. kurruline pikad korrulised seelikud olid `selgas Rid; korrulene liiv, kui vesi `vaikses jääb, siis oo korrulene põhi just kui `riide voldid. ilus lee põhi mis lainetus jätab Var; lõõtsad olid korrulesed Mih
2. krobeline, ebatasane rõme oo pealt korrulene, mis põle mette libe Mär; lõng oo korrolene (keerde täis) Vig