[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 2 artiklit

kosuma1 kosuma R(-o-) spor eP(-o-), M(-e) u Har, -õ u Krl
1. jõudu, rammu koguma; paranema `sõisab `põnnis nagu pamp, ei koso ei `kasva; `luomad akkavad juo kosoma ku `nuore roho `pääle `saavad Lüg; auk oli `kopsos, sie kosus `välla `piimaga ja `linnu`miega; tämä `kossu jo Vai; Põllu rohu peal loom kosub ja lüpsab koa Pöi; viĺlad akkasid kosuma, olid küll `kängus Mär; märjäs tehä ei tohi - - akkab mädänema ja, siis ei kosu iialgi ärä (roosihaigusest) Var; [haavad] kosuvad paramini, kui saad vagusi `olla Tõs; puusakońt `oĺli kat́ti, ei kosund `kinni Hää; see siga ikke sööb ja kosub koa - - teene sööb küll, aga ei kosu kedagi Juu; vili kosob silm`nästvel kui suab vihimä Kod; [ma] oli `aige, nüid iki ole kosunu Trv; nakass süüä `võtma ja kosuma Har Vrd koisuma, kostuma1, kosunema
2. jõuka(ma)ks saama, paremale järjele jõudma selle `vuastaga jo `äśti kosus rikkamast VJg; nüid on nõndapaelu sis sääl Keremil kosunud, et sai omal `Ru̬u̬tuse `mõisa `renti Vil; temä om oma elu järege `äste kosunu Krk
3. vihastama süda kosus täis, pire `puutu, et es lehe teise kallale; mis selle asja pärast maksab nii üles kosuda Khk
4. kosuda laskma kana kosub õma `poegi, oiab siivä all Kod
kosuma2 kosuma vanadusest otsa jääma ta om ärʔ kosuno, ärʔ igänö, vanast lännüʔ Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur