kotus2kotu|s g -se SaHiNoaMar/-os/ TõsPärHää, -sseMuh 1.kotike koos võrgukiviga siia vöi äärvörgul keivad kotused all Khk; Tohud `oitsid `vörku ülal, kotused vedasid teda `alla Jaa; Kotus nõeluti linusest `riidest kogu, `pitklik, limbi `moodi, ruusa kivid sihes Pöi; kivid `pandi kotuste `sisse; nüid põle εnam kotussid, nüid o võrgu rihmussed Muh; Pärast kotuste oli ka söhused paekivid killel oli auk sisse tehtod Käi; Tee aga kotused tugevast löŋŋast, siis pidavad `vastu Rei; mena olen küll `vörkusi kivistan. pistad kivi kotuse `sesse PhlVrdkotukad 2.pej(inimesest, loomast) va kotos. see oo `neoke tohmu `moodi [inimene]; justkui va kotos pukeb aga jälle `sõnna teki `alla (laisast); justkui va naha kotus se nahkiir; eläjäkotos seal ülevel puu `otsas (kullist) Mar