[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kroon1 kroon Hi spor L, Hag Trm, krooń Jäm Mär Juu Kos Ann Äks Lai Plt Vil, kru̬u̬n spor T, kru̬u̬ń Hää Hel TLä San V, kroen Jäm Khk Mar, g krooni; kruon g -i R(-ua- Jõh, n `kruoni Vai); kruoń KPõ Iis, kru̬u̬n Lei, g kruoni; kru̬u̬ń Kod, kruań IisK, g kruani; roon Khk Vll Pöi Muh Vig PJg, rooń LäLõ Tor, roen Khk Muh, ru̬u̬ń Saa KJn M, g rooni
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran
1. peaehe a. valitseja võimu sümbolina `keisril on kruon Jõh; rooni pεεl tä istub, aga roen oo täl (keisril) pεεs Khk; kunningatel reagiti sured roonid olnd Vll; Rooń oo valitseja mäŕk Han; kuningas kannab `krooni Tõs; kuningal on kruoń pias Iis; roonid on vanast ajast juba KJn; ru̬u̬ń oli pähan Trv; kuningal ja pruudõl ummaʔ krooniʔ Krl; annivaʔ kroonile suud Plv b. kreekakatoliku kiriku laulatusel kui vene kirikus `laulatetta, siis `oieta `kruonid Jõh; sii vene kirikus olid sured roonid `pandi piha Pöi; `peimel ja ruudil o roonid peas, kui nad köivad `ümber armu aa (aia) Muh; vene laulatusel o rooni kandjad, `oidvad `rooni pea peal Kse || aupaiste, oreool tal jumalal om kru̬u̬ń `ümbre pää Räp | halonähtus pääväl om ru̬u̬ń ümmer, si̬i̬ tähents sadu, ku varu ümmer. kuul om ka vaist ru̬u̬ń ümmer Krk c. folkl ussikuninga hari ussil koa kiidetasse olavad kroen peas Mar; mina olen kuuld küll, krooń `olla pias [ussikuningal] Ann
2. pärg, vanik `lapsed kudovad `lällest `kruonisi Vai; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; kibuvitsa kroon `pandi Jeesusele pähä Tõs; `ruunisi ja `rańtsisi auade pääle Saa; pulmalaua `kohta ehitati ilusad kroonid Juu; kui mina laps õlin, siis üeldi ikke kruanid pias IisK; ümmer `surnu aadade `tehti kruanid; rissi `piäle `tehti kruanid; suvel `testi lilledess kruanid Kod; päŕg on uuema aea sõna, `endisel aal oli kroon Lai; rooni tetti puha lehmile pähä ümmer `sarvi (jaanilaupäeval) Hls; karjalatse teive `ru̬u̬ńe ellereintest ja kullerkuppest Krk; tõsõl pääväl ihiti kerikut, `koeti `kru̬u̬nõ; orjavitsa kru̬u̬ń oĺl Jeesusel pään Har; palokavaŕsist tet́ti krooniʔ, mis `kalmahe `viidi; `mõŕsa krooni˽tet́ti mirdest Rõu || Teisel krooni pähe panema teise nimel halba tegema – Hää
3. puuvõra Kase `kruoni `sisse tulivad nisikesed pesad IisR; jäśsid puud, aga pialt on ilusad oma krooniga PJg; õunapuu kruoń akkab sialt `piale, kus oksad akkavad Amb; ilosa kroaniga õõnap Kod; kru̬u̬n on suuress kasund, tüve ei jõuva järele Vil
4. hambakroon Ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast Lüg; Seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika Jõh; arst paneb uued kroonid `piale Sim; `mustline `vaatab iki, ka [hobusel] `krooni ka suhun om Krk
5. ülaosa, hari kapil nikerdud asi ka kruun Hää; [tuuliku] Pea kroon ja kroonialused klotsid, kus peal veski pea `ringi keerati, õlid kasepuust Trm; `vankri kru̬u̬n, [esimese] teĺje piäl oo kru̬u̬n, sellel kaks võru Kod; [veskil] kru̬u̬n käib `ümbre tuulõ `järgi Ran
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|