kruttimakruttima, (ta) krutibJäm, kruttibR; krut́tima, (ta) krut́ibRidJürAmbPeePlt, krut́tibKul; es krutiRan, ipf (nad) `krut́sitPuh 1.keerama, keerutama, (sisse) mähkima ei õle vaja`seieridkruttida, nii ia kellLüg; siis kase tohoga `ümbär kruttitud kõik `kinniJõh; `värtna `juurekruttiti viel `ketra rattas; Mis sa sest vokkist kruttidIisR; `pastli pailad olid `ümber sääre krutitud puhas; Kruti kövega kövasti siit`ümbert `kinniJäm; tint krut́tis ka [võrgu] äraRid; Laps krutib `jälle kella kallalJür; krut́tind [köie] `põesa `küĺge Pee; ta krut́ib kõvasti, paneb kõvasti `kińni (sidumisest) Plt; `krut́sit kokku ja`tõiet `sisse [kanga õhtul] Puh || figringi käima, ekslema Kruttisin seal metsavahel küll, aga õiget teed ei leidnudMar 2.korraldama, seadma `Õige `naine `mõistab miestkruttida `ninda‿gu tahab IisR; Küll krutiks seda elu kuioskaks Jür Vrdkrutitama 3.fig (hinda)kergitama `Kelmid siginesid `ümber kõik, kruttisid [hobuse] `inna `ninda `kõrgeleet; `Selle ind on `ninda `kõrgelekruttitud, `kesse tämale tohib `kosja `mennaIisR