kuigatskuigat́sKadKsiLaiPltHar, kuigatsNisKsi, `kuigatsIisR, kuegat́sKodPil, kuegatsKJnSJnNõo, g -ikõhn olend jüst kui suur kuigatsNis; mis sa nisukese kuigat́siga tied, sie jo üsku ridva pikk ja pienikeneKad; kuegats one oemane, kuiv ja kõhnaKod; kuiv kuigats on, kes vähe rammetuks või lahjaks jäänudKsi; küll on kuigat́sLai; pikk jüsku va kuegats KJn; tu̬u̬ om nigu vana kuigat́s äräʔ kuionuʔHar || lonkija, lõnkija kuigat́s oli kes käis lohakil, vibutas ennast ja kallutas käigugaPltVrdkoigats, kuidak, kuigard, kuigerdus