kuitama1`kuita|ma, (ma) -nRHääKoeSan, (sa) `kuidadVai; `kuitma, (ma) kuidaNõoKama.uitama, hulkuma sie (tuhkur) süeb kanu, `kuitab `metsas ja suasVNg; `Kuitab üöd kui `päevad, tüöd ei tie; `Ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on savanagis tüdrikul (laps tulekul) IisR; midä sa `kuidad `üöseVai; Laisk, läheb `ulkuma, `kuitab ühest kohast `teise, `õhtalt `väĺla jaHää; kus sa nii kaua `kuitadKoe; temä om `ammu koolu ja mina kuida ütsindä ilma `mü̬ü̬däKamVrdkuikamab.norutama, konutama nüid istu kurun ja kueda, ooda konass ni̬i̬ päevä `otsa lõpeva; no mes sina siin kurun kuedat, ku sa tõśtega ei lää ütenNõo