kuivkuivsporSa, u Phl, sporL(kuevRid), KIHls, spor u T, V, kuiSaMuhEmm(g kuia) VigVarTõsKhn(g kuõva), kujuHi/-oKäi/ Hää(kueu) SaaKõpVilM(g kueuKrk) TLä/g kuju Puh/ OteRõnSanLei(kuuju), kuiu HiKõpHelNõoSan(g kuiu) Lei, kuibL(g kuibaMih[-ue-] PJg, koebaVig) HaLoKosTürPil, g kuiva (-oe-, -ue-); kuiv g `kuivaR(n `kuivaVNgVai); g ku̬u̬v́aNõoVõn, kuuvaRõu, koovaHar I.a 1.veeta vm vedelikuta; väga vähese veega vm vedelikuga a. `lapsel on nüüd `silmad `kuivad, enamb ei nuttaLüg; Keik kohad oo vett täis, kuiva paika pole kuskil Kaa; Loomal pidi koa jöulu [ajal] kuiv külje alune olemaPöi; `väänasin sokid kuivaks Noa; `kuivõn parandad `pühkis aab tolmo `terven `lendü; Üks kot́t märg, teene kui, `kumbassõ ma jahu panõ Khn; vääna pesu kuevaks ja vii `kuimaVän; Kariste jäŕb `lasti kuevaksTor; kuju pada `aeti pliidi pääl palavaks; ma puserda pesu kuivass Hää; eeńamad kroavitati kõik ää, `laśti sood kuevaksRap; ega paĺlass puserdus vi̬i̬l [pesu] kuivasse ei ti̬i̬ Trv; nuta või silma kuivas (pisaratetuks), ei abi tule Hls; ani sule om tehe, tule [veest] `vällä ja ike om kuju Krk; `erne suṕpi keedeti, tõsteti suur kaositäis `kuiva saguRan; vanast `oĺli õllepäŕm, ega siss `kuiva `pärmi es ole Puh; mes nüid karjal viga laadan magada, kuju ase; temä `tahtse äste `kuivi ja rasvatsit `kapstit; naene ju̬u̬śk verest kuevass ja suress ärä Nõo; ani ullutas vi̬i̬n aga ku vi̬i̬st `vällä tule, om kujuOte; sa olõt õks `mõistlikult taa häŕjäga `kündänüʔ, häŕg om periss kuiv; ni‿ka iḱk ku iḱk siĺmä kuivass; süü `kuiva `kuhvi, siss paranõss kõtt välläʔHar || fig`kuiva `kohta ei ole `hamba `allgi mitteKuu; õled `pääsend `kuiva nahaga `vällä Lüg; küll mägi märjä kuivaks tieb (öeld jalgsi paadist kaldale minnes) Khnb.(alanenud veetasemest; mõõnast) viepagu aeal on `ranna `ääred `kuivad Jõe; kui vett on vähä eks siis õle jõgi ka kuivLüg; [roogu lõigatakse, kui] veed on kuivadAns; kui kui meri on, siis lii paĺlas, tuleb meri loeks, on tema vee all `jεlleKhk; nii `kuiva merd pole ennem näha olndMus; vahel `olli jõgi na kui Muh; Kaju jähi kuiaksEmm; meri oo nii kuib justkui põldMar; kui kuib oo, sis allikas jääb `viimas isi koa koebasVig; möön aab vee maha, meri oosiis kui; nüid [oja] `paergust naa kui, et maga või seesTõs; vahel ond müenügä kui vesi, vesi merest maha juõsnKhn; soonikud on `veiksed oja nired, suvel on koevadPlt; si̬i̬ (kaev) jääb `tihtipälekuevassKJn; si̬i̬ oja - - kueva ajaga ta on kujuVil; jõgi kuivasse jäänuTrv; jõgi om nii kuju et istu `persega jõkke; `väikse kajo küĺmässivä ärä, jäevä ku̬u̬v́assNõo; jõgi om kuivast jäänüʔSec.piimatu one `kuiva `amme, ei tämal ole imemistVNg; ommikul oli lehm päris kuivVMr; mõni on kohe kueva `rindadega, ei ole imemest Kad; temä om va kuju inimen; kohe olli [lehm] piimäst kuju (pärast naela allaneelamist) Krk 2.niiskuseta või väga vähese niiskusega a.piab södust `kuiva tuult, pole `vihma mette `ootadagidMus; Mis leib see oli, `kuivi jahusi oli kõik täis; Mo kurk nii kuiv, ehk sool on veel pireke [õlut] kiha põha peal Pöi; kassi (peoleo) keel kui, et karjub `vihmaMuh; suu nii kuib, et keel murrab kat́ti Mar; kuib, `kerge lumi; sui on teed kuevadMär; Ku lumi `kangesti kuju tuhk on - - sis käi nägu jahu sehe; kõri on kuiv ja `tuhkab, peaks ma öhö tilga vett `soamaJuu; Koelõng - - kedrati kuiva näpuga Amb; täna on niske kuiv tuul, kuivataja tuulLai; kueu tiisik, köhip ja röga kedägi ei tule Krk; rüätuss om kuiv; ku laits om lige, pane `mähkme kuju ots `allaRan; keväjäne õhk om `prõlla nii `keŕge ja kujuPuh; mõnikõrd om serätse kueva pilve Nõo; kuiv tuuĺ - - kuevatap aena ärä Kam; ku˽kuiu om, ei˽lü̬ü̬ ta (vihm) läbi San; taa om säärane kuiv köhä, taal räḱä ei olõʔ Har; kuivaʔ külmäʔ ku ei sataʔ midägi `vihma ei lummõVas || figNie kohe `menned siel ku `kuivile kivile (väärt kaubast) Kuu; Näeh nüid on `kuivi `erni söönu (rasedaks jäänud) Hääb.(maast, pinnasest) muidu üks kuiv krömm, siin ei kasu midadJäm; `körge kui maa; muld nii kui kut tuhk Khk; abajas oo madal koht, kui maa ta põle metteMuh; soo kask, kuia maa pεεl kasub lopsakald ülesEmm; maa nii kuib na kerje tuhkMar; peab `raavi `võtma, et maa kuevas saabKir; maa on kuiv, `vihma `vaegaHää; `Rapla pool on kuivad moadKos; tuli natuke `vihma, aga kuiva `maale ei mõjuLai; metsa alune om kuju, kuke`si̬i̬ni vähä oleved Hls; raanikide sehen kuju maa ikiKrk; ega kuju maa ei kahutaRan; jäńessliĺl - - si̬i̬ kasvap vesitse kuha pääl, kueva kuha pääl ei kasva; maa om jo põrm kujuNõo; kuiv maa `peĺgäp `põuda, aga vihmaga saat iks midägi oma vaeva i̬i̬stKam; kuju kõva su̬u̬; maa om kuiv ku tuhk audOte; maa um `väegä sügäväle kuivRõu; `kuiva maad piat keväjä `varra `küńdmä Sec.kuivanud 1. (puudest) `metsas on `kuiva puid pali, `tarvis maha `raiuda Lüg; kesäpuu sie on `kuiva puuVai; kis sedavisi pailu täristab ning käristab `ühte `jooni, selle `kohta `eetasse kut kui kadakKhk; kuiv puu on ikka see, mis `sooja annab Pöi; `saaksi ma ühü kuiva puuTõs; vitsa raag on sehuke kuib oksTor; tõin sealt `seĺgas ühe kuiba männe ära Ris; tuli põleb kuivass puusKoe; kidurad männäd, kuevad oksad ärä kujund Vil; mine tu̬u̬ `peoga `kuive `ku̬u̬se `ormi, ma `läitä tuld Puh; kõjo puu, mes üleväst tare lõhna pääld `võeti - - `oĺli nii maru kueva nigu pipar Nõo; kõjo puu om ää palama, ku ta kuiv om Ote 2. (viljast, heinast) märg vili `pandi ogise, kuiv vili `pandi nabrase; einad põle nii tõe kuivad, et sünnivad paegale pannaMus; linnassed `peavad olema küpsed ja kuid Muh; panime koevad põhud `senna [haigele] `allaKul; rehi kuib, süńnib `peksma akata küll; eena ännad ei ole kuevad veel Mär; kuib loog maas Kir; vihm piisutab juba, meil kuju lu̬u̬g maasHää; ein on raheda `võitu, põle kuibNis; [terad] nii kuevad nigu `pipradVMr; paĺju `kuiva `loogu oli üless `võttaSim; kuiv vili on ia `laske (jahvatada) Äks; kuib ein sai `suurde `saaduPil; kolmanda päeva ein om kuju Trv; [vilja]terä kuiva ku su̬u̬l Krk; kuiu vili `aeti `väĺlä, ninda ku rihi kuiu oĺli Hel; õlekõŕs om kõva kui ta kuju om Puh; ain om kuju, mitte ei lää vikati i̬i̬st maha Nõo; `ambaga kaet, kui kuju om, prõksup, siss panet [kanepiseemned] `uhmredeRõn; nee haina omma ni koovaʔ, na `hõ̭ngasõ armõtudõHar; ei˽`tahtu õdagu `naada inap hassutamma, naa˽puu olõ õi˽kuivaʔ Rõu; mul ommaʔ kuivaʔ teräʔ, kohe tahad võid `pandaʔSe 3. (pesust) `riide on `nõnda kuiv et sie tahab `märjast teha, siis jääb `pehmemastLüg; riie oo `tüske, kui tä põle kuib meteVig; pesu on `easte kuivJuu 4. (puunõust, mis on lekkima hakanud) `tarvis `turbuta puu `riisto, `muido nämäd on `kuivadVai; kuib nõu, ma panen selle nõu vee `sisse turdumaMär 5. (hüübinud verest) öhes kohas tüḱk pεεld ära, veab kuiva korra `pεεle, siis se kujo kord on kärnKäic.sademeteta või väheste sademetega nüüd on `õige kuiv aig, jumal ei `anna `vihma ega midagiLüg; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajagaKhk; kui on kui aeg, siis vöib kuu ka `väljas `ollaKär; Kui valk on `valge, tuleb vesist `aega, kui valk on punane, tuleb `kuiva `aega Rei; kuiva `suiga saab madala maade pealt `viĺlaLNg; küll tänäkond oo aga kuib aegMar; kebadi `poole oli kuib Mih; Kueva jõlmaga kolõ mehine katust tehä Khn; tal ärjabed poeovad, kui `liiga kuib onNis; eks palavaid ja kuivi suid (suvesid) ole küllJuu; nüid põle nii `kuivasi `aegasi oldKoe; kui ma poisike õlin, siis õlid kuivad suvedTrm; veike `jõekene, kuiva suvega `kuivis kohe äraÄks; nüid om kuiu aig, nüid piäme virga oleme, vili nakass pudeneme Hel; nigu `tulli si kuju tunnike, nii ruttu jälle `aina `võtmaRan; tinav `aasta `olli kuju, nüid om pudeda `kartoliNõo; kui trehväss olema kuiv kevväi, kui sis päiv `otsa `kündset Kam; ku˽tast om tuuĺ, siss om kuiu alasi suviSan; vana `kuuga om kuiv aig, siss `raodasõ kõ̭iḱ riistapuuʔHar; ummaki vilä˽kõlladsõʔ, `väega˽kuiv umRõu; kuivaʔ külmäʔ ku ei sataʔ midägi `vihma ei lummõVas; kuju suvi, sõ̭ss om `mükreLeid.jalgu märjaks tegemata vesi on merest `ninda äräpagenend, mene `kasvai `puole Malusini `kuivi jalu Kuu; õlema siit saand `kuivi jalu läbi Lüg; sain `kuivi `jalgu üle ojaVai; Enne oli seal suur vesi, nüid saab sui juba `kuivi jalu läbi Pöi; `Roopa paust sai kuiva jälaga läbi ainuld `mööda madepuid Rei; ma sai `kuivi jalu läbi, jalad jäid kuivasTõs; oli nihuke märg koht, aga mina tulin nii `kuivi jalu läbi Juu; sialt saame läbi kuiva `jalgadegaAmb; sain kuevi jalu ravast läbi JMd; mädä ja märg ja nõnna muagene, kueve jalu ei sua `mennäKod; sai periss kuiva `jalgek üle Krk; mul läits õnness, ma `pääsi kuiva `jalguga tulema Nõo; ma tulli kuivil jalul, es saakiʔ likõss Krl; egi (jõgi) `mitmast paigast nii vällä˽kuiunuʔ vai astu kuiva jalaga üle Har; siist võit kuiva jalaga üle minnäʔ Rõu; `kuive jalgoga sai ar tullaʔ Se 3.maismaa (vastandina veele) meie elame `kuiva maa sies kõhe, et ei õle vett `ümberLüg; vörgud sai kuivale `maale tömmatud Pha; Kuia‿ma mees äi tεε mere asjadest mette üks möhkEmm; kala ei ela kuival maal, temä otsib vettHls; meremihel om edimäne asi ku `vi̬i̬rde sadamadõ saa, nii om kuivalõ `maalõ mineḱHar 4.(osutab millegi puudumisele) nahk on jäänd `kuivast - - nahk on krõbeline Lüg; ta on üsna kuiva levagaRei; tänakund need põldmarjad nii kuivad Rid; kuiva nahaga; kuib liha (rasvatu) Mar; kas `lamma lihä või sia lihä, kuib taro lihä, temal ei ole rasva olo sees Mär; kõrvast ei `antud kedagi mutku `kuiva `leiba Juu; sihuke kuiv liha, põle rasvane KJn; mul olliva küll ilusa `juusse, a nüid lähvä serätsess - - kuevass Ran; kotu ei ole muud ku‿tu kuju leib Puh; vanast ku puu`teĺgiga `vankri olliva, siss ku nu̬u̬ kuevass `jäie, siss `rü̬ü̬kseva `irmsade; kueva ua, egass näil sääl paan midägi ädä ei ole, las `kivvä; paĺlass kuju liha, tu̬u̬ ei toeda ihu; tõõne päiv tetti `kuive (kastmeta) `kartuldNõo; mis tal `lõuness üten õige oĺl, paĺlass kuiv leib Har; söögiss iks kuiva˽`kartoli ja kas siss oĺl ti̬i̬ vett körbädä pääleʔ vai mia `oĺlõ Plv || (keetmata toidust) `pulmas `söödi ennem `kuiva `toitu Khk; Metsatöös keiessai ikka nädali läbi kuiva toidu peel oldud Kaa; ta (koer) põle keedust täna `saantki, kuiva leivatüki sai JJn || fig (alkoholist) tühi Küla on `paergus päris kuiv, mitte tilka [õlut] äi olePöi; kõŕts `joodi kuevaseTor; kõrts jäi kuivastVJg; nakass `praalma, et temä olna niipaĺlu `väĺlä `ostnu, `jõudna kõrdsi kuivass juvvaRan; `aptik om kah kuivass jäänüʔ, ei saa enämb ruhe ei mitte medägiHar | Oled `jälle `kuival (ilma peigmeheta) Kuu | mina õlen `nõnda kuiv mies, et minul ei õle raha`kopka ei midagiLüg; jähi omaga kuiale (pankrotti); Lainas teised kuiaks (rahatuks) Emm | mis kuju (suletud) kõŕts siin om, sääl om `kortle inimese sehenKrk; kuiva suugasöömata, joomata teene vahib kueva `suuga pealt, kui me joomeJuu; kuda ma `julgen kuiva `suuga ära `lassaIis; mina ei taht, et `keegi kuiva `suuga ära [läheb] Lai; `täämbä tuĺl õigõʔ kuiva `suugõ kõrtsist koduKrl; ku neil om siss na söövä kõ̭gõ `nahka, tõsõl pääväl om suu kuiv, ei olõ medägi `suuhhõ `pistäʔ; naa esi `jeije katõgese tu̬u̬ viina `nahka, mu suu jäi kuivassHar; ei kuiva ega märgaei sööki ega jooki Äi meki änam kuiast äga märjast Emm; ei see võta mette `kuiba ega `märga änam `vastu Mar; `aige ei tahtn - - `kuiva egä `märgä Tõs; ei taha ta `kuiva ega `märga `süia Koe 5.kuivatatud; suitsutatud aga `muidu `niisukest`kuiva kala `tehti küllKuu; kuiva liha supp Jäm; riiv`soola `pańdi, siis`tehti kuevas kalas; `kuiva `auge ja `särge oli küllKir; `talve ää võtta kuju kala Trv 6.kuivetu, kõhn Ise ilus mies, võttab `naise, kuiv ku tulepuuLüg; möne teisel ka sööma isu, aga jääb ikka kuivaks, kus tämal see jämus tuliVll; neid o `kuivi ja rammusid, kes ää surevadMuh; nõnna kueva poolt mees oli, paks ei olndRid; `kuiba`võitu meesVig; Kääd oo naa kuivad, et sinised sooned `puhta `vällasHan; `kaarnad oo suured - - natuke kuivemad ja `väiksemad kui kanadVar; ma põle `loodudki paks, ikke `neoke kuib inimeMih; ta seoke kuiva `näuga meesAud; kuiv nigu Talina linna küit ahvenasTõs; kuiv naasamma kui peeru lõmmPJg; kuiv ja kõhna teeneTrm; tema on veeke kuib meesPil; kuju lu̬u̬m, är kujunu ku parsil kunagiKrk; [loom] kõhn ja kuiv, tühi kui vana lõngerjassRan; `enne ta `oĺli parass kuju inemine, nüid om nii tubliRõn; taa om kuiva lihaga inemine, taa `rammu ei lähäkiHar; [härg] kuiv kui teolt `tulnuʔSe 7.kuivad haiged ~ valud sünnituse eel- või järelvalud koevad valud one peräss süńnitämiss Kod; pärast käivad kuivad `aigedKsi; kui vettümise vi̬i̬l ei õle, siis nii om kuiva `aige Krk; kuiva `haigõ omma˽kuolõ‿i vil midägiʔ; `naksi `ḱauma kuivaʔ haigõʔ Se; kuiv konn hobuste haigus,künahaukamine Ei `kuiva`konnast ei parandanud `ükski arst, `üökis nii `kaua kui suri Jõh; Kuiv`konnas obune `krahmas `ammastega puust `kinni IisR; obesel on kuib konn `kurkus, `kargab ammastega puu `küĺgi ja koriseb ka veel Vän; obosel `olla kuiv konn `kurkus, kui obone sedasi kroksob Juu; närib puud, kui kuivkonn kurgus onVMr; ku obene kava joomate, siis tulep kueu konnKrk; tol om kuju konn kurgun, `kulle kudass köriseb Nõo; kuiv maitse ~ magurääsunud maitse Lähker jähi pesemata seisma, niid teind taarile kuiva mau sisse Kaa; vöil kuiv magu sees Phl; Silkudel oo naa kange kuiva maik, ei need änam sünni süüa Han; [kui liha või kala] kauaks kuival jääb, [muutub] kollatseks ja kuiva maik `juure Hää; Kui või päävaks `aakski (ajakski) sool`veeta `seisma jäi, võttis kohe kuiva meki `külge Jür; tõenekõrd lü̬ü̬b nigu `kuiva meḱki lihale manuNõo; kuiv uhkustühi, väline uhkus `kõnnib nenä `nuosis `kuiva `uhkust täis; `niisukest `kuiva `uhkust ajab taga, tiä kui `kõrgele tahab `mennä oma `asjagaLüg; `naese `aava jo toda `kuiva `uhkust Nõo; kuiv välkpõuavälk `kuiva `välkö `külvä `sieni Vai; kuivad valgud köisid Muh; mõnikord lööb muidu aga `kuiba `valku Kse; kui `villa `valmib, siis eidab `kuiva `välku Var; lüöb `kuiva `valku, tavalmistab odreRis; vahest on `talve ja sui `kuia `välku Kei; kuiv välk - - siis `üeldasse, et külvatasse `sieni VMr; kuiva välgi, ni̬i̬ om viĺla valmistamise välgi Krk; ku kuiv väĺk om sügüset, tu̬u̬ `päläss `viĺjä valmiss Vas II.s 1.põud; kuivus vesine koht kuivaga `paatub äraJõe; `ilmad `onvad `muutuned, nüüd akkavad `jälle `kuivale; ilm jääb `kuivast, akkab `selgimaLüg; peaks ta niid kuivaks `jääma Khk; kui vötab öunpu kasu `kinniMus; [heina] saab kuivaga kokku `panna Vll; se oasta `kange kuivaga köik puu lehed ää kirbandJaa; kadagad `kartvad koa `kuiva, okad `lähtvad vaheks ja `kuivad ääMuh; kut kuu `kangesti punakas on, tuleb `kuia ja köledEmm; vili ei ta (taha) kasoda mette, kuib oo ta `kinni pannondMar; kuib o lina lühikeses `jätnudVig; kui meri mõõnib, siis jääb kuivaks; kuiv toob poole `näĺga, vihm toob täie näĺjaKse; see maa paneb kuivale `vastuVar; kuebaga `kuibis [vili] ruttuMih; kui `kõhkas viĺjä ääKhn; kuiv on `pannud viĺlad `kińniHää; kui peab `kuiva kaua, siis vesi kahaneb usinast ääRis; `kange kueva järg seesHMd; kukk laalab nõnna, et ei tea, kas `kuiva või `vihmaJuu; vili on tihuks jäänd kuiva pärastJõeK; kuivaga sai rukis `pekstud ja kuivatudTür; keik viĺlad on kuivasSim; kui [järv] kohiseb `Musvee pu̬u̬lt tu̬u̬b `kuivaKod; Ilmad lähevad kuivale; kuivaga on ia `viĺja `rehte vedada Lai; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab, see on ikke ikaldusPlt; kuivage putuve õuna täu vist mahaHls; kuu kupitsep `kuiva, päe sapitsep saduKrk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetäHel; egä üits rubib iki kuevaga `viĺlä ärä `pessä; [aruhein] taht paĺlu `kuiva, enne kui ta kuivass saiRan; kui `kuiva piäp, siss om ää tü̬ü̬t tettä ja Kam; si̬i̬ kuju teieki juba `liiga; õdagune agu õrõtass, siiss saa `kuivaOte; vana kuu kuivHar; `runkuli sourõ kuivagõ is `t́ärkneʔLei 2.veest vaba; kuiv ala või pind sääl ei ole vettä `ühtä, sääl on `kuiva küllVai; [tööriistad] `seisvad mitusada `aastad, kuival `seisvad, kui nad `oitud onPha; vesi vädas ää, [kalad] jähid kuivale `jällePöi; Kala aste peab easti soolvett pidama, muidu jεεvad kalad kuiale Emm; taari rabale pannasse vett `peale, et tä kuival põleMar; kui vähä vautist on, siss jäävad kuevale Mär; kala ei ela kuival, tahab `olla vee seesTõs; pane [angerjas] kuevale kotti, elab kaua, a pane - - vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; Kui jääb kuival su̬u̬lvi̬i̬st liha või räimed, rääśtivad äraHää; kapsas kuival ei tohi `olla Amb; oleks nad (rehad) seal parsil kuivas old JJn; vili ei ole imaldand kui kuivas seisabSim; kõhe kuivale `vieti kala `väljaTrm; kali (kaljaraba) one kueval Kod; Tämmu sui jäi vesi oeas nii veikses, et kalad jäid kuevale ja `surrid ära SJn; perä kõrd valetas tsilk vett, et seeneʔ kuivalõʔ es `jäässeʔRäp; veneh jäi kuivalõ; kala tśäika (venelane) saa ai kuiva päl elläʔ, a varõśs (eestlane) saa ai vi̬i̬ pääl Se || põld mitte `kaendla `algi `kuiva VJg; ku ma kodu sai, siss es ole `amba `allegi `kuiva Nõo 3.veealune madalik meres – SaKhnlaev on kuiva `pεεle `kinni akandJäm; küll laine murrab kuiva pεεl; `laidu ligidal on ju palju `söukesi `kuivi mis `kinni `vötvad laivad; lae läind `kuiva `kinni; lae istub `kuivas Khk; mere `kuivade `ümber räimesVll; Ää lask `laõva `kuiva KhnVrdkuivik 4.kuiva heitmavälku lööma müristamist pole kuulda `kuskilt aga `taevas äkist lööb `välku, siis eidab `kuiva Khk; musta kuivaväga palju Kiivesi oli sii Purtsa väljal et `musta `kuiva Krj; mere `ääres neid `kaaku `musta `kuiva; vahel ma vannu `musta `kuiva Vll; Möne sui on `parmusi nii pailu et `musta `kuiva `loomade kallalPöi; Siis akkasid `musta `kuiva kjõruma ning `vandmaKhn