kulõhummakulõhumma 1.kuluma taa vana keĺl, vana˽rata omma kõ̭iḱ vällä˽kulõhunuʔ; püksi põĺv om sul jo uhukõsõss kulõhunuʔ; mihiläne `kaugõ ei eläʔ, ku˽siiva˽läbi kulõhusõʔ, siss om otsan kah; raud kulõhuss, kuiss siss inemine ei või kulõhudaʔ Har || kõrva˽kulõhusõ jo välläʔ `säärtseid `tühje juttõ kullõldõnVrdkulõnõmma 2.tarvis minema ta `arvass et taal ni˽paĺlu `hainu ei kulõhugi; Mul kulõhuss taa laud henele äräʔ; taa üt́s lat́s, taa kulõhuss maŕja i̬i̬st äräʔ Har || (parastades) taa `persetäüs kulõhu sullõ Har