Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kummut kummu|t Pöi, g -ti Khk Vll Kse Vän Hää spor K I, Puh Nõo, -di Jäm Khk Emm Tor; kummu|t́ g -ti Plt Trv Hls San Krl Har Vas, -di Krk Har; n, g kummu|ti Muh Lih Khn KuuK, -di Mär Lih Han Tõs Aud; kumu|t g -ti Vai, -di Kuu Lüg(n kumudi); n kumud Lei; g `kummudi Jõh; kummot g -i Mar, kummo|t́ g -di Plv; kumo|t́ g -de Se; kommu|t g -ti Rei, -di Käi; kam(m)ot Se
1. sahtlitega mööbliese sie on üva kumut `mitme `sahkliga, `seie on ia `riiet `sisse `panna Lüg; kes läks mehele, lasi kappi teha ja `kummudi ja Jõh; pani pölle kummudise Khk; suured `uhked kummutid `ollid Muh; tiuleva kott oli see kummut Emm; kommut oli tapp`nurkadega Käi; [pruudi] kirst `viidi natuke `aega `ennem ära ja kummudi ja kapid ja Lih; meil ikke koa kummudi veel maeas Tõs; kapid ja kummutid ja toredamad aśjad Aud; pärast läksivad `jälle kummutid muodiks KuuK; `kohvrisse said `riided visata pikiti ja põigiti, aga kummutisse ei süńni `kuigi paĺju VMr; minä läksin kersoga mehele, kummuti asi on iĺjuti `väĺjä tullud Kod; `meie vanamiss tei jo sedä laade tü̬ü̬d, kummutisi ja kaṕpe ja; nii kummuti om `rõivide panna Puh; mul `oĺli mõsukoŕv, tu̬u̬ `oĺli miu veemevakk ja kummut ja kõ̭ik Nõo; ütte kummutit peidsitedi kirõvõss; kummutillõ oĺl suuŕ `pi̬i̬gli päle tett Har; teil ka om kammot kohe `rõivit pandaʔ, `peeńkeist `kraami, sääne madalakõnõ Se
2. riidekirst – Mar Kse kummot, `kumbamisi kaen peal Mar
kumu1 kumu Kuu Kaa Pha Rei Lä(-
o Mar)
Krl Se1. a. kuma, nõrk helendus üsna kot́tpime ma ei ole,
kumu ma nää;
kui sa omite natukse kumu nääd,
et sa `keia saad Kir;
sealt paistab üks tule kumu,
lähme `senna `pihta Kse;
Mullu nägi valguse kumu koa veel,
nüid oo nagu öö Han b. ähmane kujutis `Saatsi last `kooli ja `vaatasi takka järel nii kaua kui kumu veel näha oli;
Üks must kumu läks mu ees;
Tuba nii pime,
et ei näin akna kumugi Han ||
fig nõrk mälestus, aimus See oli ammu,
nagu kumu tuleb veel sellest ette Han Vrd komu4 2. (ebaselge) sumin, kumin Just kut püsut miskid kumu säält puult kostaks Kaa;
ma kuule na `easti mürinad küll `ühti,
a kumu ja jumina ma ikke kuule Mar;
kella kumu kuulda Kse;
mõts kumisõss,
kumu kuuluss Se3. kuulujutt, kõmu Eks `viimaks mend `rahva suuss kumu `lahti,
vanatüdrigul on `kaasavaraks tuop `kulda ja kuppu`sarved Kuu;
Naised lasid seikse kumu lahti Kaa;
Ajas muidu tühja kumu Pha;
see kumo oli `ammu juba `vällas,
sa alles esimest `korda seda kuuled Mar
kumu2 kumu Kam,
-o Rõu Se kühm, mügar tu̬u̬l hobõsõl oĺl kabja man sääne kumo,
nigu `templigaʔ lät́s muta pite Rõu Vrd komu1
kumu3 kumu Nõo Kam,
-o Rõu Plv Vas Se 1. ahjukumm ahjupääline olli tasane,
kumu olli `kõrge ja nigu kaarik;
ahjul enämb kumu ei ole - - kivi palasiva ärä ja satteva `alla Nõo;
ahusuu kottalõ madalalõ oĺl sääne kumo tettu,
siss es pääse˽tuli `vällä Rõu;
vanast latsõ˽käve˽kumo pääle `lämmähe Plv;
teḱk aholõ `veiga madala kumo Se Vrd komu62. (vihma)kate kaĺeskal om nisuke kumu pääl,
`vihma sadama lääb,
siss saksa ei `saava ligedass Nõo Vrd kumm1,
kummik1
kumu|pealne ahjupealne –
Nõo Plv Räp ahju kumupäälitse kottal `oĺli kaits part,
`sinna `laot́i kõjo lõmmu pääle Nõo;
kumo pääline puid täüs `kanda Plv Vrd kummipealne