kumu1 kumuKuuKaaPhaReiLä(-o Mar) KrlSe 1. a. kuma, nõrk helendus üsna kot́tpime ma ei ole, kumu ma nää; kui sa omite natukse kumu nääd, et sa `keia saadKir; sealt paistab üks tule kumu, lähme `senna `pihtaKse; Mullu nägi valguse kumu koa veel, nüid oo nagu ööHanb. ähmane kujutis `Saatsi last `kooli ja `vaatasi takka järel nii kaua kui kumu veel näha oli; Üks must kumu läks mu ees; Tuba nii pime, et ei näin akna kumugi Han || fignõrk mälestus, aimus See oli ammu, nagu kumu tuleb veel sellest etteHan Vrdkomu4 2.(ebaselge) sumin, kumin Just kut püsut miskid kumu säält puult kostaks Kaa; ma kuule na `easti mürinad küll `ühti, a kumu ja jumina ma ikke kuuleMar; kella kumu kuuldaKse; mõts kumisõss, kumu kuulussSe 3. kuulujutt, kõmu Eks `viimaks mend `rahva suuss kumu `lahti, vanatüdrigul on `kaasavaraks tuop `kulda ja kuppu`sarved Kuu; Naised lasid seikse kumu lahti Kaa; Ajas muidu tühja kumu Pha; see kumo oli `ammu juba `vällas, sa alles esimest `korda seda kuuledMar