Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 2 artiklit
kuru1 kuru üld1. kitsas ruum reheahju ja seina vahel; ahju- või pliiditagune; aganik; katuse- või ulualune kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo Lüg;
kurus olid pühud (aganad) sehes Ans;
kuruse `aeti talveks `pahna;
ahju `perse ning seina vahel üks pisigene kuru,
visetasse määd (midagi) `tühja kola `sönna `sisse,
kuruse Khk;
kuru pääl oli liigtuba Krj;
kuru oli tua taga pisike `kamber,
jahvekivid olid änamaste kurus,
tuast läks uks `sisse kuruse Pöi;
toa taga `ollid `seuksed kurud aganate jaoks Muh;
vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru,
kus aganad `sisse `panti Emm;
pisigene kuru kui üks vεhene maja (ruum) on Käi;
oli rehi `valmis saand,
`viidi keik `jälle kuruse;
üks kuru on,
pole suur `ühtid Rei;
Sügüse piäb kuru männä puru `täüde vädämä,
siis `talvõ iä võtta Khn;
kuru oli rehetoa seina ja välisseina vahel Nis;
sasid `leikasime kõik kurusse Sim;
ahjukurun `oĺli leevä `lapju ja ru̬u̬p ja `kõ̭iki seräst `asja Nõo;
riihe kuru,
tu̬u̬ lät́s nõkõ täüs,
lät́s lahi `sisse;
lähät `kurru magama Har ||
kitsas koht; vahe, pragu katusse kurus oo pääsusse pesa;
tεεb,
koes kuru vahele see vöis kukkuda Khk;
Poe sa sönna kapi vahele kurusse Kaa;
Jäta [pliidi ehitamisel] ikka pisike kuru liidi ja seina vahele,
kos sa soad puid `panna Jaa;
See (köök) on nendel just kut pisike kuru,
kitsas ja pitk Pöi;
lat́s om sääl nigu kurun sängü alh Har Vrd kurukamber2. nurk –
eL pane luud `kurru;
`lamba aia `kurru ajanu Trv;
silmä kuru punetav;
mõne inimesel lääv [silmad] `viltu `kurru,
terä käänt `kurru;
jäägu `kurru kopiteme,
aia ala alliteme rhvl Krk;
tüdruku olli usse kurun Hel;
`ta‿ĺli tüḱnu nigu `kurru sinna saena ja trepi `vaele Ran;
mes sä istut sääl kurun ja kuedat;
ma kupati ta (lamba) `lauta `kurru Nõo;
suukurust tuleb `süĺgä `vällä Ote;
ma `viśki sinnä `kurru ehk nukka Kan;
Sääl kurun tä istus,
mina ei˽tiiäʔ mis tä säl teǵe Urv3. (aiaga piiratud) kitsas (karja)tee –
R VJg Iis Trm kuru on `nõnda `kitsas,
et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä,
üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi;
majad on ridassutte ehidettod,
kuru vahel,
kahel puol kuru majad;
`veikesi kurusi on `metsas pali Lüg;
Kurul õli senepera aid kahelpual `vastas,
et `luomad ei `pääsind `välja Jõh;
kui `luomad `käüdi,
siis oli kuru,
kust `luomad `käüdi `karja Vai;
`luomi `aeti karjamalle kuru `müeda Iis Vrd kuruaed4. kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos jne) elab sääl küla kurus VNg;
sial jõe jääres oli `turva raba,
sial oli ka üks kuru;
raba mets,
kus lagedam ega seda kuruks ei `öelda - - kuru on iki suuremas metsas Plt;
om sääl taga mõtsakurun Trv;
kuru na kutsutass,
säänne perätü,
nigu mõtsa siśen vai nii;
ma `suusiga tulli säält soo kuru mant,
lätsi `kurru teed `ot́sma;
takan kurun na (kalad) kudeva Ote Vrd kurm25. lõikamata (rukki)riba –
TaPõ Kas sa jäid kuru `õtsa kusele (öeld sellele, kes eega maha jäi) Trm;
`seie jääb nüid kuru vahele;
ära jäta kuru vahele MMg;
jäi kuru `õtsa kurutama Lai;
kurusse jääma eega maha jääma jäi oma õtsaga kurusse Trm;
jäi kurusse Äks Lai Vrd kurg,
kurukene6. urg, koobas mäe sees on rebase kurud,
mägrad elavad veel kurudes,
muud loomad ei ela kurude sees Saa
kuru2 pl Kurud naiseõed – Kuu