[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuskile `kuski|le Jõe Sa Muh Rei L HaLä Tür Pee Iis Pil KJn Vil Trv Hls Hel Puh, -lle Jür JMd Tür Plt SJn(`kuskele, -lle); `kuśkile LNg Kul Mär Saa K(-lle) Pal kusagile, kuhugi eks sie old tosi ka, `pandi süsi `kuskile sise Jõe; ta‿p saa `ilma `karkudeta `kuskile Khk; see töö es `aita kuradi `kuskile Mus; ep vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; pole mool `tiidust `kuskile Pöi; see oo nii nupilene lõng et see‿p `aita mette `kuskile Muh; ma äi lähe `kuskile mitte Rei; läks kotto ää `kuśkile Kul; nii `aige, ei tohi `kättki `kuśkile `külge `pista Mär; sau (savi) tahab ää `sõtku, ku tahad `kuskile `määri Vän; ma ei läha täna `kuśkile `väĺlä Saa; ega sa ikke teist vägise `kuskile `panna ei soa Juu; `moake vesi on seisu vesi, mis ei juokse `kuśkille Jür; kui ta `kerkind ei ole, ei `kõlba `kuśkile, olgu ta sai või jäme leib HJn; kül nad tievad ja kapeldavad, ei nad `siski jõua `kuśkille JõeK; vanast siad käisid rangid kaelas, ei soand `kuśkile kurja `peale `minna Amb; kui vesi jões `kuśkille ei mahu, siis aab üle Kad; ei kõlvanud mitte `kuśkile Pal; ull maik juures, ei sünni `kuskile Pil; `tuĺli nii sügäv lumi, et - - ei saand sillule egä `kuśkile minnä; `kuśkille `lapsi `väĺlä `riśtimä ei `viindgi, `tu̬u̬di - - lapse`riśtjä kodo KJn; artsik on sihuke kuur, vahel tehakse `kuskelle seena `ääre; Sihuke näpumood́ ei `kõlba küll `kuskele SJn; peremis keeleti ärä, et midägi kõnelde kellekige ei tohi ja `kuskile minnä ei tohi Hel Vrd kuski, kuskil, kuskis, kuskisse

kuskil|pool, kuskil|e, kuskil|is kuskil(e), kusagil(e) sεεl pole aja pidegid `kuskil pool Mus; See mees peab siis saadavas kuskil poolis ikka olema Kaa; jo ta `kuskil pool ikka on Krj; üks va uda (vallatu) laps, mes seisa `kuskel pool Käi; si̬i̬ ei `kõlba `kuskil poole Saa; `kuskil puol põle seda `kuulda JMd; ma ei old linnas käind ega `kuskil pual ma neid ei old näind VMr; kõik aśjad, mis `kuśkil pool on ära `pandud Plt