[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
lõksak(as) lõksa|k Saa Kod Hls Krk(g -gu), lõgsa|k Hls Ran, g -ku; lõksakas KJn
1. lõksatus ahju uks lähab väikse lõksakuga `kińni Saa; kuule, kui suur lõksakas `oĺli KJn; väike lõgsak, nagu usse lõgsak Hls Vrd klõksak(as)
2. kerge hoop, löök and ühe lõksaku tälle pähä Kod; kus ta selle lõksaku lei Krk
3. puupulk veski kolu all kolul `oĺli kui pannikene all, tolle küllen `oĺli puu lõgsak; kui `veśke valembide käis, siss lõgsak kah raput valembide Ran Vrd lõkats1
laisakas laisak|as Trm, laesa- Kod, g -a laisavõitu Laisakad - - need ikka vuatasid kohe toetada vai kükitada said Trm; tämä õli üksik poeg, `niske tossokas ja vagane, ja laesakas Kod Vrd laisalik, laisa|peräline, laisa|pidine, laisa|poolik, laisa|poolne, laisa|poolt, laisa|segane, laiskapindane
laksakas1 laksak|as g -a Jür Plt KJn
1. laksak käis üks kõva laksakas KJn
2. löök, hoop `ańdis ea laksaka möda nägu Plt Vrd laks1
1. laksak käis üks kõva laksakas KJn
2. löök, hoop `ańdis ea laksaka möda nägu Plt Vrd laks1
laksakas2 laksak|as g -a „ladvik puu“ – Kse
lamsakas lamsakas lameda võitu lamsakas katuss Lai
lassakas lassakas Tõs, laśsa|kas g -ka Hää Juu kõhukas [põrsas] nägu üks lassakas Tõs; Laśsakas on laia `mauga - - ära laiaks joodetud, olgu ta‿s lammas või vasikas ja inimesi võib ka laśsaki `olla; Laśsakas on `jälle `seuke `väike inimene, aga `äśti paks Hää || = lassis suure laśsaka kõhuga vasikas Juu
latsak(as) latsa|k g -ku Nõo San; latsakas LNg lai lame a. kogum Kuurma om alvaste tettu ja alvaste kińni keidetu, nüid tii pääl aena latsaku muud kui latsatava maha Nõo; lume latsakud; laisal `juusse latsakunna (rhvl) San b. olend obo sipelgad - - laiad latsakad LNg
Vrd laatsakas
Vrd laatsakas
lepsak(as) `lepsa|k g -gu Kuu; lepsak|as g -a Kad, `lepsakas Hlj alp, eblakas Ärä ole `ninda `lepsak, pia `endäst ka `rohkemb lugu; Küll se moni `tütrik igä on `lepsak, ei `tiie midä tege vai `kuidas `hendäs sätti Kuu; mis sa ullu lepsakaga `piale akkad Kad Vrd lepsakune
-lepsakas Ls öölepsakas
limsakas limsak|as g -a lonkav Natuke limsakas käim Jür
lipsakas lipsa|kas Mär Var Hää Ris Jür Amb JMd JJn Koe Iis Trm Plt, `lipsa|kas VNg Jõh IisR, `lipsa|gas Kuu, g -ka
1. libe; mitte koos püsiv a. (juustest) `Juuksed on `lipsakad - - `lastel `lähvad `patsid `lahti Jõh; `Meie `lapsukesel on `lipsakad `juuksed, ei `seisa kudagi let́tis IisR; ned minu `juuksed on nii - - lipsakad JJn b. (taimest) sie on kõva lipsakas ein Jür; noorel puul ladva on lipsakas, viht tehakse vanast puust, vanal puul on oksad araklised JJn; lipsakad `rohtu on alb `niita; sie rohi on lipsakas, lähäb vikati iest ära Iis c. lipsakad linad, kui lina piu otsad mitte tasased ei ole Koe; Igaühest ei õlnud [lina] `ropsijad, tegi lipsakad pihud Trm
2. alp, edev `sohkest lipsakat põle enne näin Var; mis sa nüid lipsakast kõneled. oh neid lipsakid küll JMd
3. a. peenike või peenenev (nöör, pael jne) mis sa sest otsast nii lipsakaks tegid Mär; lipsakas paela ots Amb; köite sias on lipsakid kua JMd b. lipsune lipsakas löng Ris
4. liikuv, väle sie on niisugune `lipsagas, ei `seisu Kuu; `lipsakas `liiku `palju VNg
Vrd lipsjas
1. libe; mitte koos püsiv a. (juustest) `Juuksed on `lipsakad - - `lastel `lähvad `patsid `lahti Jõh; `Meie `lapsukesel on `lipsakad `juuksed, ei `seisa kudagi let́tis IisR; ned minu `juuksed on nii - - lipsakad JJn b. (taimest) sie on kõva lipsakas ein Jür; noorel puul ladva on lipsakas, viht tehakse vanast puust, vanal puul on oksad araklised JJn; lipsakad `rohtu on alb `niita; sie rohi on lipsakas, lähäb vikati iest ära Iis c. lipsakad linad, kui lina piu otsad mitte tasased ei ole Koe; Igaühest ei õlnud [lina] `ropsijad, tegi lipsakad pihud Trm
2. alp, edev `sohkest lipsakat põle enne näin Var; mis sa nüid lipsakast kõneled. oh neid lipsakid küll JMd
3. a. peenike või peenenev (nöör, pael jne) mis sa sest otsast nii lipsakaks tegid Mär; lipsakas paela ots Amb; köite sias on lipsakid kua JMd b. lipsune lipsakas löng Ris
4. liikuv, väle sie on niisugune `lipsagas, ei `seisu Kuu; `lipsakas `liiku `palju VNg
Vrd lipsjas
lirsak(as) lirsa|k Juu Kos, g -ku Kod; lirsak|as g -a Jür
1. (millestki pehmest, õhukesest, viletsast) Liha nii lirsakas, ära seda osta; Rätiku lirsakas juba `kat́ki kulund Jür; kõik [taimed] langevad `nortso nõnnagu lirsakud, nõnnagu lujod Kod Vrd lirtsak
2. lirtsti muda käib lirsak, lirsak `varva vahelt läbi Juu
1. (millestki pehmest, õhukesest, viletsast) Liha nii lirsakas, ära seda osta; Rätiku lirsakas juba `kat́ki kulund Jür; kõik [taimed] langevad `nortso nõnnagu lirsakud, nõnnagu lujod Kod Vrd lirtsak
2. lirtsti muda käib lirsak, lirsak `varva vahelt läbi Juu
lisakas ahukas kaer on lopsakas, aga kui on vilets kaer, siis on lisakas Kad
litsakas1 litsa|kas Kse Ris, `litsa|gas Kuu, g -ka nätske `Kuogid on jäänd tänä `litsakaks; Sie `litsagas leib tegeb kohe kohu `lahti Kuu; litsakas leib Ris
litsakas2 litsa|kas PJg, `litsa|gas Vai, g -ka lits a. kergete elukommetega (naisterahvas) litsakas oo üks `ümmer`rändaja - - igal pool meeste`rahvaga sõber; üks litsakas naesterahvas PJg Vrd litsikaigas, litsikas b. kehv, vilets `litsagas tie, kui paha on `kävvä Vai
liusak(as) liusak Hls, liusakas Khk Krj Pöi Tor kaldu Liusakas maa - - `viltu maa, nagu raavikallas Krj; Tee on nii liusakas, et säält läbi äi too suurt `koormad `öhti Pöi; ti̬i̬ om liusak Hls
loksakas loksak|as g -a lopsakas iga vili on loksakas, kui mua on ia ja `aasta ia Trm
lomsak(as) → lompsak(as)
lopsakas1 lopsak|as Jäm Khk(-g|as) Vll Pöi Mar Mär Kse PäPõ spor K, Iis Trm Kod Võn San, lopsak|ass TLä(-bs-) Krl u Plv, g -a; `lopsa|kas Lüg, -gas g -ka Kuu Vai, -ka g -ga VNg; lopsa|k g -ku Saa Hls Krk TLä(-bs-), -ka Trv; g lopsaga Har lihav, rammus, jõudsalt kasvanud laps on prisk ja `lopsakas, ei õle `aiglane Lüg; `lopsagas roho - - `lopsaka `lehtigä Vai; korba lehed oo suure lopsaga kasuga; oras oli küll lopsakas, üle arugid lopsakas, aga pεεd pole `ühtid `otsas Khk; Mõni [kala] ösna suur lopsakas teiste seas Pöi; suur lopsakas inimene Mar; lopsaka `näoga Tõs; leppmadis on pisike, a ruĺl on lopsakam Vän; paks naine on ikki lopsaku `rindega; mõnel `lambal - - on lopsak vill Saa; tänabu kurgid nii lopsakad, et `peenra vahe täis Juu; tänavu on õige lopsakad `kapsad JMd; lopsakad ruasid VJg; kus ramusad muad, sial viĺjad ikke lopsakad Trm; koerput́ke, jämedamad ja lopsakamad Äks; lopsakad lehed KJn; iluse lopsaku `näoge, paks ja punane Hls; karjamaa pääl om ni̬i̬ kirbulilli õige tirrikse, einämaa pääl om lopsaku ja iluse; ää lopsak põrst (põrsas) Krk; mõtsa all `kaśvi ka siakapust, tu̬u̬ `oĺli `sände lopsak laḱu `lehtiga ain, sia toda `tahtsiva Ran; lobsakass ain, mes lihavade kasvab. mõni inime ka om rammun ja äste lobsakass Nõo; lopsaka koorega puu Võn; lopsaga kasuga Har Vrd loksakas, loksjas
lopsakas2 lopsakas g -a hv Kse, lopsa|k g -ku Hls hoop, löök sai lopsaka pähe Kse; temä ands üte lopsaku Hls Vrd lops1
lopsakas3 lopsakas Pöi; lopsa|k g -ku Krk suur tükk, latakas Viska see va obukaku lopsakas siit kalade seast ää Pöi; suure [tati] lopsaku maha visanu jälle Krk
lopsakas4 lopsakas (taim) lopsakas, kasvab sihuke pikk jõhv, loomad teda ei söö, sihuke `lemmes rohi Kse Vrd lopsikas
lossak(as) lośsa|k g -ku Krl; lossakas Var lobudik, logu saun, vana lossakas oli Var; taĺli lävel om üt́s vana ri̬i̬ lośsak Krl Vrd loska2, loss4, lössakas
lotsak2, lotsakas lotsa|k Krk Rõu, g -ku Kod; lotsak|as g -a LNg Han
1. lohmakas, matsakas (ese, olend) `kaśpia kuĺl - - ia suur lotsakas - - `kohlos suled olid LNg; `suapad laiad ku lotsakud; üks lotsak on, tugev kui tõld (paksust inimesest) Kod
2. hoop, mats lüänüd kepigä `vassa magu tõesele vi̬i̬l ühe lotsaku Kod; ku nii vanakse käänive suud, lotsak käis, ku terve kirik kõlaśs `vastu Krk
3. lohakas one üks lotsak ehk lohak, ei viit́si ilosass `riide `panna Kod; tü̬ü̬ um halvastõ tettüʔ, um lotsak Rõu
Vrd lötsakas
1. lohmakas, matsakas (ese, olend) `kaśpia kuĺl - - ia suur lotsakas - - `kohlos suled olid LNg; `suapad laiad ku lotsakud; üks lotsak on, tugev kui tõld (paksust inimesest) Kod
2. hoop, mats lüänüd kepigä `vassa magu tõesele vi̬i̬l ühe lotsaku Kod; ku nii vanakse käänive suud, lotsak käis, ku terve kirik kõlaśs `vastu Krk
3. lohakas one üks lotsak ehk lohak, ei viit́si ilosass `riide `panna Kod; tü̬ü̬ um halvastõ tettüʔ, um lotsak Rõu
Vrd lötsakas
lupsak(as) lupsa|k g -gu Khk; lupsak|as g -a Muh Han Kei
1. tükk, jupp pullud oo ja suur lupsakas `otsas, et kalad `looma `lähtvad Muh; See lupsakas oo kadun, mis sõnna pumba juure köib; Ma anna selle verise lupsaka koerale Han
2. peenis – Khk
1. tükk, jupp pullud oo ja suur lupsakas `otsas, et kalad `looma `lähtvad Muh; See lupsakas oo kadun, mis sõnna pumba juure köib; Ma anna selle verise lupsaka koerale Han
2. peenis – Khk
lursakas lursak|as g -a õhuke nihuksed lursakad rätikud Juu
lutsak(as) lutsa|k g -gu Krl; lutsak|as g -a Var
1. a (lutsuna) libe meriärg, pisike lutsakas, `sohke libe Var
2. s käkk, klimp mõni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl
1. a (lutsuna) libe meriärg, pisike lutsakas, `sohke libe Var
2. s käkk, klimp mõni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl
*lõrsakas pl lõrsakad õõnes, õõnuke õhta tulavad kojo nagu lõrsakad, kõhud tühad (lehmadest) Muh
läsakas → lässakas
lässakas lässakas Pöi, `lässakas, läsa- IisR halv lasu (lössis kuhjast või hunnikust) No on sie vast läsakas, mis `seie tie `ääre on `tehtud; Kuhi kui `lässakas IisR; Nii pisine madal koorm oli naagu pisike lässakas Pöi Vrd lössakas
lätsak, lätsakas1 lätsä|k g -ku Krk; lätsak|as Pöi Kse, g -a Juu; `lätsäkäs Lüg; pl lätsakud Lai
1. subst suur ja vormitu (tükk) `justku `lätsäkäs, tugev inimene, prisk Lüg; Üks lätsakas tuli moole `vastu `silmi - - sula lumi tuleb katuselt `alla Pöi; kohe jämedad tilgad kukkusid, jämedad suured tilgad nagu lätsakud Lai; `siantse laia ku `lätsaku olli jalan, õigati iki vene viisu Krk Vrd läts1
2. adj nätske, kleepuv ku leib om `nätske, jääss ümmer ammaste, si̬i̬ om lätsäk Krk
lätsakas2 → läätsakas
lösakas lösakas lasu Kuhi kole kui lösakas. Mis siis sest, et kole lösakas, aga `aukusi ei `paista sies olema IisR Vrd lössakas, lösu
lössakas lössakas Var Tõs lai madal kuhi, lasu `lässus kuhi, kuhja lössakas Var; se justku üks lössakas sial eenamal, väga suure laia `maoga Tõs Vrd lässakas, lösakas
lötsak(as) lötsa|k Saa, lötsä|k Kod Krk, g -ku; lötsak|as g -a Kir/lötsä-/ Kse Han/-t́-/; lötsäk|äs g -ä Khn
1. pehme, vormitu mõni tahab pehmet kala, niisuke lötsäkas Kir; `pasled, `võtsid jalast ära, nagu lötsakad olid märjad Kse; `rõõvad on nõnda kui lötsakud seĺlas, vett täis puha Saa; nõnna ku lötsäk si̬i̬ kehä tämäl Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|