Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läbenema läbenema VNg Lüg Jõh(-mma), -mõ Krl; läbänema Jõh(-äma), -mmä Lüg
1. jätkuma, küllalt olema `peigome emä pidi `tuoma `villu, kui pali läbenes `anda; `andasesin küll, `eini ei läbäne Lüg; kui läbänes omal võid `süiä, sie `süädi siis kodu, ja kui ei läbänänd, siis `müüdi `vällä Jõh || täima, raatsima Kas tal omal `puudu on, aga näd, ei läbäne `andada `tõisele inimisele Jõh
2. läbema tämä ei läbene `paigal `istuda VNg; Ei sie läbänend `ninda `kavva `oatada Jõh; lät́s minemõ, es läbene `kongi ollaʔ Krl