[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

idutama idutama Jõe IisR Jür HJn spor Jä ViK, Nõo, -mma Rõu
1. (kartuli) idusid murdma `Kartulid tuleb jo teist `korda idutata IisR; kardulid tahavad idutada, kui idanend on süemakardulid; `nairid kua arveldetasse ja idutetasse VMr; idutatud kardulid on `keldris Kad; `kartuld piab idutama, muidu‿i `kõlba süüvvä enämb Nõo; ma idudi kardokit Rõu Vrd idendama, idetama, idistama, idretama, iduma, idundama, idustama
2. idanema ei läbend uodata, et oleks lat́i uad ka idutama pand JJn

krõõpima `krõõpima Äks, (ma) krõõbin Juu JJn Lai Plt; `krõõpma Puh kraapima toond nii pisiksed karduled, ma pean neid sii `krõõpima nüid Juu; ega ma ammustada saa, ammastega krõõbin (õuna) JJn; sul oli veel eelast `loogu võtta, oleks läenud jah `krõõpima Äks; puu töö juures krõõbiti ja kaabiti, `tehti siledast; obune on `krõõpind maa `paĺjast, et must maa jäänd järele ja mõni lehm krõõbib ka Lai

lati|uba türgi uba ei läbend uodata, et oleks lat́i uad ka idutama pand JJn

likerdama2 likerdama kergelt pesema Ma likerdasi oma pölle vεhe εε, aega oli vεhe, pole läbend pesema akata Emm

läbema läbema, (ma) läbe(n) S L((ma) läpe(n)) hajusalt KPõ, Plt KJn Trv; läbemä Kuu LNg Vig Tõs, (ma) läpe eL(läbõma San, läbemõ Krl, läbehem(m)ä Har Vas; nud-kesks ĺävenu Lei); läpemä VId, läppema Vai, läppeme Krk maldama, kärsima nee‿ss läbe `süüa ko mette Jäm; kaua sa läbed kodu `olla Khk; Ta läbena naisevetmisega sönni oota küll, kut Mańn leerist läbi keind oo Kaa; töö `aega äi läbeta magada Vll; ei mina‿p läpe oodata sind Muh; Äi läbend kannata Emm; ei läbe kuśkil paegal `olla Mär; loomad ei läbe palavaga `süia Tõs; ma pea iki `katsuma, et ma läbe ta ära teha Hää; ei läppenu suppi `ki̬i̬da Saa; ega ta ei läbe tera rahu ka `olla HMd; ta ei läbe nihukest tööd teha Juu; obune ei läbe `sammu `käia Koe; ma ei läbend mite `süiägi KJn; mia‿nd läbesi vi̬i̬l `vahti Trv; mia ei läpe nüid tulla, miul ei ole `aiga Krk; ega magada es läpe, vaja olli `luusi ja `naĺla tetä Ran; mi̮i̮s ei ole läbenu obest i̮i̮st `valla võtta; laits läpep nüid paegal püsida Nõo; es läpeʔ umast tü̬ü̬st (tööajast) minnäʔ Võn; nese‿ku väĺk, õs läpeʔ nõ̭nnagi nuusada; Tal ei olõ ka läbemist mitte üt́s raas Urv; kas na latsõ`rõipõ noʔ läbeheseʔ, ku˽kotust `ju̬u̬skma pańd; läbekeʔ kõ̭nõldaʔ kaʔ Har; mu esä küll es läpeʔ pühä`päivä pitäʔ Plv; kes siss inäp läbesi eläjiid `süütäʔ, ku inemiselat́s `ku̬u̬lmisel Vas; Läpe‿i inämb süvväki Se; võiss ĺäveži kaia Lei; läpe‿iʔ viit lukõ (pole aega, et viienigi lugeda) Lut Vrd läbenema