Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läigatama läigatama Khk Mar; läegatama Nis; läegätämä Kod(läägä-) Nõo; läügätämä Rõu, -tem Krk
1. korraks paistma, vilksatama taivas läigadab, jo tä (vihmasadu) nüid `järge jääb Khk; pää läegatas aga korra, löhikest `aega Nis; üte kõrra tuli läügäti küll säält, nüid ei näe änäp Krk; Vahel läügätäs `päivä ka˽pilve vahelt Rõu
2. lööma, virutama Ma pidi tagasikätt läigatama, nii vihaseks tegi Khk;
Kus läigatas lehmale, nii et see päris röögatas Mar Vrd läikämä 3. üle ääre loksuma pange võt́id `liiga täis, läegätäb maha; keväde jõed läegätäväd `väĺjä Kod
4. iiveldama ajama, südant läikima panema luulihal oo vana mekk, `jusku läegätäb, ei taha Kod || südä nagu läägätäs siden, ku kuuled `alba, nagu irm lähäb üle südame Kod Vrd läigastama