Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läkk1 läkk g läku S(g läka Jäm Khk Pha, -o Emm); p läkke Kad; sisseü läkku Krk
1. pori, muda, läga `Pεεle suurt `vihma oli karjaoue läkku täis Jäm;
oled sa ka ukkas, läkuga kuumaks koos Khk;
roja ussid - - läku sehes ripeldavad Kär;
sügise läkku köik kuhad täis Krj;
kukkus käpuli läku `sisse Vll;
Poiss polnd läku päält kooritud (
rumal, naiivne)
, pani kohtuga oma öiguse maksma Pha;
Kalad pugesid läku sisse Pöi;
ma köisi üsna läku sehes Muh Vrd lägu2 2. porine, vesine (maa) Pöld on nii läkk, et äi saa `künda Krj; Põld `paergus veel läkk, talu varest koa; Odr [külvatakse] läkku Pöi; rügä tetäss `tuhka, kesü tetäss läkku Krk
3. mereäärne põld või heinamaa, luht läko tuhli ajad, mere vesi käis öle Emm; läksin jöö läkust läbi Rei