Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
lämpama `lämpama VNg Khk Pöi Mar Mär Tor Hää Juu JMd Koe Kad Plt, -ämä Lüg Jõh Tõs Juu KJn Trv; da-inf lämbata Khk Pöi Mar Tor Hää JMd Koe, -ätä Tõs Juu, `lämpada VNg Jõh
1. viltu, vigaselt käima a. lonkama Pidade ikka `eese jalaga juba `lämpama Pöi;
võtab aga `peale lämbata, naa suur lämpjalg Mar;
see `lämpamine oo taale vist `loodud `külge Mär;
kis `lompab, si `lämpab Hää;
see põle nii vigane, selle jald mud́u natuke `lämpab Juu;
obune `lämpab teist `jalga JMd;
inime `lämpäb KJn Vrd lämpima b. logisema sie `kirves `lämpä, senega ei saa `lõhkuda Lüg;
kui `vanker vanast jäeb, sis `ruopalise tie pääl `plaksub ja logiseb ja `lämpäb Jõh;
raiu iluste, mis see kerves so käe `lämpäb Juu;
kui rummu auk on `irmus suur, siis ratas akkab `lämpama Kad;
kerves`lämpab, kerves lääb `kaarti Plt 2. limpsama Mõni on `kange kielt `lämpämä, [kui] `räägib, siis `lipsti `lämpäb kielt suu`nurgast Lüg